12. juuli 1983
Oleme oma kollektiivis arutanud, et ei tea, miks see turg meil ei tohi enam olla kolm päeva nädalas, vaid ainult kaks korda. Meie, linlased, kellel puudub koduaed või peenramaa, saaksime ülepäeviti turult kimbu sibulapealseid, supirohelist, aga ka lilleõie. /…/ Lillepaviljon ja aiandki on avatud ainult tööajal. Nii peab ostja kohe müügipunkti avamise aegu kohal olema, muidu on ilmajäämine kindel.
Kaupluses aga, kus lilli komisjoni korras müüakse, leidub õisi üksnes teatud lillesordi õitsemise ajal. Nüüd juba mitu nädalat ei leidu midagi. Tartus Riia mäelt võib aga saada, mida süda soovib. Kas ei võiks ka Jõgeval, isegi juhul, kui turg töötaks kolmel päeval nädalas, lillemüüki kõigil nädalapäevadel kesklinnas lahtiselt müügilaualt organiseerida?
…
Tänavakaubandus, eriti lillekaubandus, aga ka värske aedvilja müümine väljas on ju igale tuttav asi, säästaks palju aega.
…
Mida arvab Jõgeva rahvas?
ANNA GUSSEVA, “Turust ja lillekaubandusest”
***
Jutuks tulevad sündmused said alguse “Lembitu” kolhoosis juba mullu novembrikuus. Tollal arutas kolhoosi juhatus Voore suurfarmi lüpsjate (…) ettekannet, milles nad teatasid piimaruumi sissemurdmisest ööl vastu 26. novembrit. Ettekandes kirjutati, et kellegi kuri käsi oli lõhkunud lukustatud ukse, kruttinud lahti piimavanni kraani ja maha oli voolanud poolteist tsentnerit piima.
Juhatus arutas juhtunut. Tehti etteheiteid öövahile, kelle kohta etteruttavalt võime öelda, et ta milleski süüdi polnud, ning jäeti lugu sinnapaika.
…
Hoopis teisel arvamusel olid lüpsjad ise. Oma seletustes prokurörile avaldasid nad üksmeelselt nördimust kolhoosi juhtide üle, kes kurjategijat otsima ei vaevunud. Lüpsjate meelepaha toetas ka brigadir (…). Tema seletas, et paar nädalat hiljem olevat uuesti piimaruumi sisse murtud ning jälle voolanud piim rentslisse. Juhatus pidas seekordki kahju tühiseks.
…
Kahju polnud tõesti eriti suur, kuid farmitöötajad väitsid, et nüüd on neil igasugune usk õiglusse alatiseks kadunud.
Jätta neid sellise arvamuse juurde olnuks uus viga.
…
Lõpliku otsuse pidi tegema rahvakohus. /…/ Seitse “Lembitu” kolhoosi töötajat, kes hagejana või kostjana, pidid kolm kibekiiret tööpäeva kohtuskäimisele kulutama. Alles kolmandal korral ärkas lüpsjate südametunnistus. Päristõde, mis päevavalgele tuli, pööras pahameele ja nördimuse nende eneste vastu.
…
Tulles 26. novembri hommikul tööle, ei leidnud lüpsjad märkigi sissemurdmisest. Küll aga kohtasid nad kurbi mõtteid mõlgutavat brigadiri, kes käis nukrana ringi ja otsis põhjust, miks eelmisel päeval oli suurfarmi piimatoodang 140 kilo loodetust väiksem. Ta teadis, et selle eest juhatuses pead ei silitata. Sööta said lehmad enam-vähem korralikult. /…/ Purjuspäi ei tulnud tööle ja üldse tulemata ei jäänud tol korral ka keegi. Edasi läks kõik stsenaariumi järgi. Juhatusele kirjutati ettekanne. Oma allkirjadega kinnitasid kuriteolavastuse brigadirile meelepärased lüpsjad.
…
Kuid kordusetendusel prokurörile mängis isehakanud näitetrupp pisut üle.
Ilmne on seegi, et seitsme inimese kolmepäevane kohtusse jooksutamine tõi kolhoosile tunduvalt rohkem kahju kui saamatajäänud tulu vähemlüpstud piimast.
…
Võib arvata, et sellest loost sai “Lembitu” kolhoosi juhatus kogemusi. Mis puutub majandile tekitatud kahjusse, siis selle peab sisse nõudma farmi brigadirilt.
***
Kui analüüsida tänavu II kvartalis aset leidnud tulekahjusid ja nende põhjusi, siis näeme, et 95 protsenti tulekahjudest oleks võinud olemata olla, kui inimesed oleksid täitnud elementaarsemaidki tuleohutuse eeskirju. Kas ei pane mõtlema seegi, et kümnest aset leidnud tulekahjust kolm puhkes laste süü tõttu?
22. aprilli õhtul kell 18. 20 läks tuli lahti 4-aastase Maarika käest, kes mängis tuletikkudega /…./ Lebavere külas/…/. Kõrvalhoone hävis tervenisti.
6. mail kell 11.30 tõusid tuleleegid Kõrkülas. Pajusi kolhoosile kuuluva elamu kõrvalhoones mängis tikkudega 7-aastane Margo. Hoone sai tugevasti kannatada.
22. mai õhtupoolikul leidis Viljar saunast tuletikud ja läks nendega rehe alla mängima. Põlev tuletikk kukkus maha, süütas heinad ja kogu hoone.
…
Veel kord tahaks pöörduda kõigi lapsevanemate ja täiskasvanute poole. Oleme küllalt kooliraha maksnud laste koolitamatuse pärast.
…
18. mai südaöösel alarmeeriti tuletõrjet tulekahjust, mis puhkes Võtikvere külas /…/ Selle tulekahju tekkimise põhjused on sootuks kummalised. /…/ Õhtul tuli 25-aastane perepoeg koju, paras jagu joobnud. Kodus tekkis tüli ja noor vihane mees võttis appi bensiini ning tikud.
…
Samal päeval kell 10.30 süttis pikselöögist Pajusi külanõukogu Arisvere külas Aino Pärnale kuuluv elumaja.
…
REIN RANDJA, Jõgeva Riikliku Tuletõrje Järelevalve Inspektsiooni ülema kt, “Ränk kooliraha”
Natuke nalja rubriigist Sinepiplaaster
Arst: “Ajage keel välja ja öelge AA!”
“Väga imelikku värvi on teie keel. Pidage, keele peal on ju postmark!”
“Säh sulle, ma pöörasin marki otsides kogu maja pahupidi!”
…
Valgusfoori kõik kolm värvi on juba vahetunud, auto, mille rooli taga istub noor daam, aga ei liigu paigast. Juurde astub liiklusinspektor: “Kas teile siis ükski värv ei sobi?”
Ja anekdoodilaadne lugu otse elust.
V.T. on KEKi mees, töötab Kuremaal. Viimasel ajal on aga temaga midagi lahti. 17. juulil ei leidnudki ta õiget teeotsa ja töökoha asemel sattus Jõgeva linna. Sama lugu juhtus paar päeva hiljem. Mõlemal korral pidasid miilitsatöötajad purjus mehe kinni. “Ega ma nii tihti joogi, ma parandan pead,” ütles mees ise.
