Kunstipäeva peeti Jõgeva Sordiaretuse Instituudi vana laboratooriumihoone teisel korrusel. Sealsamas, instituudi poolt Vanaveskile tasuta rendile antud neljas ruumis hakkabki kunstiring ja edaspidi kunstikool tegutsema. Viimasesse oodatakse laste kõrval täiskasvanuidki.
Kuna juhendaja Robert Suvi õpetab praegu nii Tallinnas tegutseva Euroülikooli kui ka Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengeid, saab ta Jõgeva aleviku kunstihuvilisi juhendada vaid laupäeviti. Sügisest loodab ta selleks aga tunduvalt rohkem aega saada.
“Kui see õppeaasta otsa saab, lõpetan suhted Euroülikooliga ja kolin Tallinnast päriselt ära lapsepõlvekoju Jõgeva alevikku,” ütles Robert Suvi. “Nii, nagu Raimond Kaugveri üks romaan sai pealkirjaks “Vana mees tahab koju”, nii tahan ka mina nüüd, küpsemas eas koju tagasi tulla.”
Päevane aeg kulub Suvil ka tuleval õppeaastal Tartu kunstitudengite utsitamisele, kolm õhtut nädalas reserveerib ta aga aleviku kunstikooli tarvis. Kuna ta on Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk praeguse Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud monumentaalmaali erialal, siis kavatseb ta peale kunstikoolituse juurde lahutamatult kuuluva joonistamise, maalimise ja kompositsiooni õpetada freskot, seccot, sgrafiitot, vitraa?i ja mosaiiki, aga ka keraamikat ja siidimaali.
Suvi ise ongi eelkõige tuntud vitraa?ikunstnikuna. Siinmail on ta näiteks teinud vitraa?aknaid Palamuse kirikule ja Jõgeva kiriklale. Tema suuremahulisim töö on siiski Tallinna Magdaleena haigla fuajeed kaunistav mosaiikpannoo. Õpetanud on ta peale Euroülikooli ja Tartu Kõrgema Kunstikooli ka Eesti Kunstiakadeemias, Joensuu Kunstiakadeemias Soomes ja Tallinna Kunstikoolis.
Vana mees tahab koju
Kuigi mõne kilomeetri kaugusel Jõgeva linnas on juba õpilasterohke kunstikool, arvasid nii Robert Suvi kui ka kultuuriseltsi Vanaveski eestvedaja Reine Koppel, et tegutsemisruumi ja õpilasi peaks jätkuma ka aleviku kunstikoolile.
“Kodu lähedasse väiksesse kunstikooli julgen ehk isegi kätt proovima tulla,” ütles Reine Koppel.
Tema sõnul võikski kooli üks eesmärke olla psühholoogilise barjääri purustamine: et inimene ei korrutaks, et “Oi, joonistada ma küll ei oska!”, vaid julgeks tulla ja proovida, kas ta äkki oma lõbukski midagi vahvat luua ei suuda.
“Oma helesinistes unistustes näeme vana laboratooriumihoonet mitmekülgse loomingukeskusena,” ütles Reine Koppel. “Sellel majal on hea aura ? võib-olla sellepärast, et siin on aastakümneid töötanud sordiaretuse instituudi nimekad teadlased.”
Hoone alumisele korrusele on oma teljed üles seadnud kohalikud kangakudumishuvilised, ühes ruumis teeb proove punkansambel Saast, suurem osa majast on aga juba kümmekond aastat tühjana seisnud. Põhjalikumat remonti kunstiringi ruumides kohe tegema ei hakata, küll aga lasti tuleohutuse kaalutlustel ära puhastada korsten.
Loodus kui kunstnik
Lisaks juba sel laupäeval tegevust alustava kunstiringi tutvustamisele jutustas Robert Suvi kunstipäevalistele ühest põneva saatusega kunstiteosest: hollandi kunstniku Rembrandti 1636. aastal maalitud “Danaest”, mille üks ebaterve psüühikaga kunstiaustaja väävelhappega üle valas ning mis nüüd, pärast veerandsada aastat kestnud restaureerimist taas Peterburi kuulsas Ermitaa?is oma kohal seisab.
Niisama põnev oli Jõgeva valla ajaloo- ja muuseumisõprade seltsi Ambior esindaja Arvo Oja jutustus kunagise Jõgeva mõisa elust-olust ja hoonetest. Vanas laboratooriumihoones oli mõisa-aegadel näiteks õllekoda, kus pruuliti õlut mitme ümberkaudse kõrtsi tarvis.
Et ka loodus ise võib olla fantaasiarikas kunstnik, seda demonstreeris oma mere- ja pilveteemalise slaidishowga sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel. Tema kolmas slaidishow käsitles üht kunagise Jõgeva aleviku elaniku ja sordiaretuse instituudi töötaja Tõnu Tamme korraldatud Leigo järvemuusikakontserti.
Kunstijuttude kuulamise vahele said agaramad ka ise kunsti teha, kasutades selleks Vanaveski poolt kunstiringi tarvis varutud joonistusvahendeid. Kuigi kohal oli ka hulgaliselt täiskasvanuid, olid agaramateks joonistajateks lapsed: nemad pole, teadagi, veel pähe võtnud, et nad joonistada ei oska.
Enamik käeproovijaid panid end sealsamas ka kunstiringi kirja. Raha neil ringis käimise eest maksta ei tule.
RIINA MÄGI
