Esmakordselt kohtusin Enn Tegovaga 11 aastat tagasi ? Rein Erebi poolt korraldatud näitusel Ühispanga uutes maitsekalt kujundatud ruumides. See oli värske ja üllatav kogemus. Mõistet “loomine? oli kunstnik kasutanud avaralt ja põhjalikult.
Seintele ei olnud välja pandud lihtsalt maalid, vaid ka Saaremaalt pärit pehmeihulised etnohõngulised puitesemed, millele kunstnik oli uue elu sisse puhunud. Saaremaa ongi ehk Tegova elus olulisim kujundaja olnud, selle ürgse arhetüüpse keskkonna kaudu on ta iseendale üsna ligi pääsenud. Seal elas ta pikemat aega oma akvarellistist venna haritud perekonnas.
Praegune näitus Jõgeval Betti Alveri Muuseumis on järjekordne üllatus. Meie väljastpoolt väike, aga seestpoolt avarana tundunud maja on nüüd tänu Tegova näitusele ka seest pisemaks muutunud ? maalid siin on nii suuremõõtmelised, et tahes-tahtmata kaotab kõik ümbritsev oma mõõtmetes oluliselt. Eriti üllatav on aga see, et nädala aja jooksul alates näituse korraldamise kutse vastuvõtmisest jõudis kunstnik valmis teha maali koos suurendatud fotoprindiga Betti Alverist koos Heiti Talvikuga. Kusjuures hea maali. Naljatledes lisab ta ise, et haltuurat teha on tal peaaegu võimatu, sest alati, kui ta seda üritab, tekib tal äge silmapõletik koos tundega, et aju läheb lausa keema.
Klassika ja tänapäev
Tegovale meeldib viidata. Seoseid luua, eksitada, vihjeid anda, ühesõnaga ? mängida.
2005. aastal möödus 200 aastat Tartu ühe sümboli ? Vana Anatoomikumi tegevuse algusest. 1805. aastal valmis Vana Anatoomikumi rotundiosa, mille ehitamist oli alustatud kaks aastat varem. Selles hoones on töötanud palju teadusajaloos kindla koha leidnud kuulsaid arstiteadlasi. Seesama anatoomikumihoone on peidetud selle näituse ühe kaunima pildi tagaplaanile. Esiplaanil on suurelt Velazqueze akt, sellele peegeldub mitmekordselt noore naise portree tänapäevast ? soe, pingevaba ja rõõmsameelne. Kõik on häirimatult koos: elu, armastus, surm koos teadustöö ja lahkamistega, kunstiklassika ja tänapäev.
Kindel koht Tartu kunsti ajaloos on ka Enn Tegoval. Oma energia ja täiuslikkuse taotlusega on ta Tartu Lastekunstikooli jaoks restaureerinud kauni hoone Jakobi tänavas. Sealsamas oli ta ka veerand sajandit direktoriks. Ja maalinud on ta vahet pidamata. Imetlust väärt on see selletõttu, et paljudele on see administreerimistöö kõrvalt võimatuks osutunud. Nüüd, palju aastaid hiljem, et asi endale põhjalikult selgeks teha, on ta eksternina lõpetamas restaureerimise eriala Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Selles koolis õpiks Enn meelsasti hästi kaua.
?Seal on väga toredad õppejõud ? Peeter Linnap, Raivo Kelomees, Andreas W ja teised,? ütles Tegova. ?Nad on innovaatilised ja õpivad õpetades ise ka. Sellepärast on nendega koos olemine nauditav.?
Katuseviil ja sambad
Vihjeid annab ka kolmeosaline maal, mille idee sündis ülikooli katuseviilust ja sammastest. 1802. aastal oli Aleksander I andnud korralduse ehitada Tartusse võimalikult palju viilkatusega maju. Selleks anti peaaegu 90 näidisprojekti, mida siis usinasti ka teostama hakati. See neoklassitsistlik stiil ongi Tartu linnas üheks domineerivamaks ehitusstiiliks. Uurimist ja avastamist antud maali puhul igatahes jätkub. Kuna maalide autor õpetab Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fototudengitele sellist põnevat ainet nagu mixed media, siis võib ka ta enda töödest igasugu huvitavaid tehnilisi võtteid leida.
Töö Mona Lisaga on huvitav seetõttu, et sellel on kujutatud ka kunstniku vanaema, kes uurib oma lapselapse lapse valgeid jalgu, aga Mona Lisa pole mitte see, keda meie seal arvame nägevat, vaid hoopis kunstniku enda tütar Radi, kes kujutatuga väga sarnane on. Asi kipub siinkohal justkui sürrealismi kalduma, aga sürrealism ongi tegelikult see tee, mille kaudu Tegova oma tänase väljenduslaadini välja jõudnud on. Tegova enese definitsiooni alusel loob ta niiviisi etnosürreaalset õhustikku. See on nagu ümberkehastumismäng. Alateadvuslikke uperpalle kunstnik ei tunnista ? ta ütleb, et unenägu on vaese kino ?, kuid see-eest lennutab ta hoogsalt teadlikku fantaasiat.
Näitus on väärt, et seda vaatama tulla, ta on ühel ajal nii tõsine kui lõbusat muiet tekitav. Pidulik avamine toimub neljapäeval kell 14.
HELI JÄRV
