Ene Raudkats pälvis kõrge tunnustuse

Kuremaalane Ene Raudkats pälvis Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia. Emakeelepäeval, 14. märtsil andis Tartu linnapea Urmas Klaas Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud aktusel üle Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemiad.


Rahvaluulepreemia värsked laureaadid on Maie Matvei, Ergo-Hart Västrik, Asael Truupõlv ja Võrumaa juurtega Ene Raudkats, kes nüüdseks elanud palju aastaid Kuremaal.

Ene Raudkats on rahvaluulearhiivile teinud kaastööd alates „Eluringi” kogumisvõistlusest 2002. aastal. Alates 2013. aastast on ta küsitlustele vastanud igal aastal.

Ene Raudkatsi kirjapanekuist on esilekerkivamad humoorikas võtmes lood, nt. kogumisvõistluse „Minuga juhtus üks naljakas lugu” kaastöös. Nauditavalt kirjutab ta aga teemadest, mis on talle eriti südamelähedased.

Võru keel ikka esikohal

On need siis elu jooksul läbielatu kujutamine võistlustöös „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus” või aiapidamine ja lillede kasvatamine 2018. aasta kogumisvõistlusel „Minu aed, minu lilled ja puud”. Ka on Ene Raudkats vahendanud teiste lugusid ning loovutanud oma fotokogust arhiivile pea sada fotot.

Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiaid antakse välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi ettepanekul selleks, et tunnustada arhiivi vabatahtlikke kaastöölisi. Preemia asutas president Konstantin Päts 1935. aastal ja see taastati 1993. aastal. Preemiat rahastab SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu.

„Tunnustus rõõmustab mind väga,” lausus Ene Raudkats. „Hea, et on märgatud mind kui kunagist kultuuritöötajat ja mu tegevust võru murde propageerimisel. Kui mina koolis käisin oli võru murde rääkimine koguni keelatud, aga seda suurem huvi mul selle keelekillu vastu tekkis. Pean võru keelt ja võru meelt väga oluliseks,” ütles Raudkats, kelle juured asuvad Võrumaal Krootusel.

„Olen teinud kaastööd ka võrukeelsele väljaandele Uma leht ja pannud kirja võru murdelisi jutte kirjandusmuuseumi jaoks. Hea koostöö on olnud Võru Instituudiga. Raudkats tegi kaastööd ka kirjandusmuuseumi algatatud võistlusele „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus.”

Meeldib lugeda luuletusi

„Panin lood nii kirja nagu nad tegelikult toimusid, ilma ilustamata ja liialdamata,” märkis ta.

Ene Raudkatsi hobiks on ajaloohõnguliste pajatuste üles kirjutamine. „Sarjas „Minu maatikud” kirjutasin Põlva ja Võrumaa teemalisi jutte. Minu käes on küsitud, miks ma ei kirjuta midagi oma praegusest kodukandist Kuremaast. Nii saatsingi kirjandusmuuseumile fotod, mis olin saanud Vello Pütsepast. Kuremaa kohta tean ka sellist lugu, et Teise maailmasõja ajal lõigati allee maha, et tankid ei saaks sisse sõita.”

Veel märkis Ene Raudkats, et kuigi ta ise ei luuleta, armastab ta luuletusi lugeda.

„Minu noorusaeg langes kokku noorte luuletajate n-ö „kassetipõlvkonna” tekkimisega kirjandusmaastikule. Mul on kõik nende raamatud endal ka olemas.

Tunnen hästi luuletaja Contrat ning meid ühendab huvi võru murde ja kultuuri vastu. Vahel on mind kutsutud ka Contra vaimseks emaks,” ütles Ene Raudkats Vooremaale, kelle hüüdnimeks sõprade ja tuttavate ringis ongi Ema Ene.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus