Oma artiklites ja esinemistes olete korduvalt toonitanud hariduse ja teaduse rolli ühiskonna arengus. Kuidas võiks aga teaduse käsi käia Jõgevamaal?
“Minu arvates võiks Jõgevamaa olla baasiks kõrgtehnoloogia alastele väikefirmadele, kus töötab parasjagu noori inimesi. Näiteks olen viimasel ajal töötanud palju selle nimel, et Eesti saaks Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks, mis avaks Eestis tee kõrgtehnoloogiale. Mis puutub veel Jõgevamaasse, siis peaks see maakond edukalt ära kasutama lähedust Tartuga, nii nagu Harjumaa oskab Tallinna lähedusest kasu saada. Huvi elada pealinna ümbritsevates valdades ju järjest kasvab.”
Seekordsel maakonnavisiidil tutvusid Riigikogu liikmed Mustvee linna ja Kasepää vallaga. Kuidas oleks õigem öelda, kas Peipsi regioon on üks osa Eestimaast või eriline Eestimaa, arvestades, et siin on Euroopa suuruselt neljas järv, omalaadne kultuur, usundilugu jne?
“Mind paelub Peipsi ümbruses ennekõike siinne omalaadne loodus. Ühtlasi arvan, et Peipsi järve uurimisel oleks teadlastel piisavalt tööd. Mõistagi huvitab ka Peipsi regiooni kultuurilugu ja elulaad, mille hoidjateks ja arendajateks on ka vanausulised.”
Küllap on oluline, et teadus ja kõrgtehnoloogia ei jääks vaid kitsa ringi pärusmaaks, vaid selle vastu oleks üldrahvalik huvi. Kuivõrd köidavad inimesi Teie meelisteadusharud astronoomia ja astrofüüsika?
“Astronoomia on alati olnud atraktiivne teadusharu. Me kõik tahame teada, mis meid ümbritseb. Teatud panus on siin minulgi, sest kui tulin Moskvast tagasi, lõin Tartu Ülikoolis võimaluse astronoomiaõppe saamiseks. “
Teie noorusaastad langesid kokku esimeste kosmoselendudega maailmas. Kas teil polnud soovi hakata kosmonautikaga põhjalikult tegelema või koguni kosmonaudiks hakata?
“See teema on juba kunagi pressist läbi käinud. Ma tõesti kunagi kirjutasin sellekohase avalduse. Teed eesmärkideni jõudmiseks polnud aga soodsad: oli sügav stagnaaeg, ma polnud kommunistliku partei liige ja pärinesin Baltikumist.”
Vestleme täna Teiega Mustvees. Teisel pool Peipsit on Venemaa, kellel praegu eriti aktiivne huvi Gruusia vastu. Kuivõrd murelikuks peaks Venemaa hoiak Gruusia suhtes tegema Eestit?
“Mureks on kindlasti põhjust, sest ühegi uue pingekolde tekkimine pole ju hea. Selge on see, et Venemaa on väga huvitatud Taga-Kaukaasia riikidest ja eriti Gruusiast. Gruusia on võtnud väga täpse orientatsiooni ja tahab ühineda Euroopalike struktuuride ja NATOGA. Niisiis Taga-Kaukaasia on väga keeruline regioon.”
Vestleme nüüd Teie igapäevatööst Riigikogus. Millist mõju avaldab parlamenditööle asjaolu, et Riigikogu juhatuses on kaks daami ? Teie ja Maret Maripuu?
“Minu arvates suudavad meie Riigikogu aseesimehed ja Riigikogu esimees Toomas Varek väga hästi koos töötada.”
Kui keeruline on praegu teha tavalist Riigikogutööd, kui järgmise parlamendi valimised on lähedal?
“Me peame Riigikogus nagunii igapäevast tööd tegema. Me ei saa öelda, et paneme pillid kotti ega tegele enam seadusloomega. Mõistagi kasutab iga Riigikogu liige selgitustööks ära erinevaid võimalusi, näiteks parlamendiistungitest vaba nädalat ja nädalalõppe. Ma arvan, et valimiste teema tuleb rohkem päevakorrale järgmise aasta jaanuaris või veebruaris, sest vahepeal tuleb ju jõulurahu. “
JAAN LUKAS
