Enamik toidukaupu on Jõgeval Eesti keskmisest soodsamad

Jaanuari alguses avaldatud TNS Emor uuringust selgus, et aastaga on põhitoiduainete ostukorv ligi neli protsenti kallinenud. Võtsime aluseks Emori uuringus välja toodud toiduainete keskmised hinnad ning võrdlesime neid Jõgeva suuremate toidukaupluste hindadega.

Kui varem on ostukorvi võrdluses olnud toiduainerühmade soodsaimad tooted, siis sel korral oli võrdluse metoodika veidi teistsugune. Emor võrdles vastavate rühmade kolme populaarsemat toodet ning määras tooterühma hinna nende keskmise järgi.

Võrdluseks märkisime Jõgeva kauplustes üles tooterühma kõige populaarsema toote hinna. Kui populaarsuselt võrdseid tooteid oli ühes rühmas rohkem kui üks, arvutati välja keskmine hind. Mis puutub soodushindadesse, siis hinnavõrdluses võeti arvesse kampaaniahindu, mis kehtisid kõigile ostjatele. Kui toode oli müügil soodushinnaga vaid kliendikaardi omanikule, siis arvestati hinnavõrdluses selle täishinda. 

Grossi poes polnud banaane müügil

Metsiku tõusu on aastaga teinud värske kurgi hind, mis on läinud lausa üle seitsmekümne protsendi kallimaks. Kui tabelist selgub, et Jõgeva toidupoodides on kurgikilo hind Eesti keskmisest kordades kõrgem, siis siinkohal tuleb ära märkida, et värske kurgi keskmine kilohind on arvutatud importkurkide hindadest.

Jõgeva poodides oli imporditud kurki saada vaid Maxima, Selveri ja Grossi toidukauplustes. Kusjuures Grossi poes oli imporditud ja kodumaise kurgi kilohinna vahe vaid kolmkümmend senti.

Veerandi võrra on tõusnud kanamunade hind ja banaanikilo on aastaga kallinenud ligi kolmkümmend protsenti. Mis puutub banaanidesse, siis Grossi poes polnud võimalik  seda võrdlusse kanda, sest uuringupäeval neid seal müügil ei olnudki. Siiski tuli ülejäänud poodide hinnavõrdlusest välja, et nende hind jääb üsna Eesti keskmise lähedale.

Värsket lõhet sai vaid Selverist

Emori uuringust selgub, et aastaga on odavamaks läinud piim  ja suhkur, mõlemad ligi viis protsenti. Muutumatuna on püsinud veiseliha hind. Jõgeva poodidest polegi aga võimalik lahtiselt värsket veiseliha praetükki osta. Maximas oli ainukesena müügil värske veiseliha tükeldatud kujul,  Säästumarketis müüdi veise hakkliha.

Sama probleem oli ka värske lõhega, mida Jõgeval müüdi vaid Selveris. Kuigi tabelisse on märgitud ka Grossi poe lõhe hind, siis oli seal lõhe asemel müügil forell. Saime nimelt tavatarbijaid küsitledes teada, et enamasti ei peeta ostes väga oluliseks, kumma kalaga tegu, pigem on oluline selle värskus ja hind.

Oluliselt on Jõgeval Eesti keskmisest odavamad õunad.  Konsumis, kus õunte kilo eest küsitakse vaid 49 senti, on selle hind keskmisest ligi kolm korda soodsam. Tuleb tunnistada, et soodsate õunte välimus pole küll “viimase peal” kaubanduslik, kuid hoolikalt sortides saab ostja kindlasti vajaliku koguse korralikke ubinaid kokku.

i

EILI ARULA

blog comments powered by Disqus