|
|
Homme on emakeelpäev. Jõgevamaa haridusasutustes tähistati seda enamasti eile ja üleeile. Tänavusele emakeelepäevale jätab oma jälje see, et Eestis on käimas lugemisaasta: nii toimus emakeelepäeva puhulgi mitu ettelugemisüritust. |
Jõgeva Ühisgümnaasiumis peeti emakeelepäeva puhul ülekoolilist kõne- ja etlustundi, millel astusid publiku ette viis kõnepidajat ja üheksa etlejat, kes olid kas klassisisesel etlustunnil paremaks tunnistatud või soovisid ise väga esineda.
“Kaks kuuenda klassi tüdrukut tulidki end näiteks ise pakkuma,” ütles Jõgeva Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiia Malm. “Selgus, et nad olid endale väga sobivad tekstid leidnud ja said ka nende ettekandmisega hästi hakkama. See oli meeldiv üllatus: tavaliselt on need tüdrukud üpris tagasihoidlikud ja kui nad ise pakkuma poleks tulnud, poleks me nende tegelikest võimetest teada saanudki.”
Auhindu kõne- ja etlustunnis ei jagatud.
“Ega kõiki asju ka konkursi korras ja auhinna nimel pea tegema,” ütles Tiia Malm. “Mõnikord võib olla tunnustuseks ka lihtsalt au esineda teiste ees ilusas emakeeles.”
Publiku lemmik kuulutati etlejate seast välja ometi. Selleks osutus üks nooremaid esinejaid, VIb klassi õpilane Andro Margens, kes esitas katkendi A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse“ esimesest osast. Sama palaga astus ta üles 29. jaanuaril Järvamaal Albu mõisas toimunud seitsmendal Tammsaare loomingu võistulugemisel, kus peale tema käisid Jõgeva Ühisgümnaasiumist veel tema klassiõed Mari Sildnik ja Mirjam Võsaste, XIb klassi õpilane Kristina Kukuškina ja IXa klassi õpilane Riko Osila. Viimane võitis seal ka eripreemia.
“Tammsaare konkursi jaoks pakkus emakeeleõpetaja Helge Maripuu mulle paar teksti, mille hulgast ma ise endale sobivama valisin,” ütles Andro Margens. “Tammsaare tekstid meeldivad mulle, sest seal on, mille üle mõelda.”
Linnarahvale luuletusi lugema
Seekord astusidki etlejad üles proosatekstidega. Viie kõnepidaja hulgas oli aga ka möödunud laupäeval Tormas toimunud Carl Robert Jakobsonile pühendatud kõnevõistluse “Isamaa on meile püha” võitnud XIb klassi õpilane Anastasia Andrejeva. Lisaks kõne- ja etlustunnile viidi koolis emakeelepäeva puhul läbi õigekirjakonkurss. See kestis terve nädala ja selle käigus proovisid VI-XII klasside õpilased jõudu etteütluse kirjutamises. Tekstid olid VI-
“Näiteks kümnendas klassis oli tervelt viiel õpilasel ainult üks viga ning seegi oli tingitud sellest, et vastav osa on neil emakeeletundides veel läbi võtmata,” ütles Tiia Malm.
Õigekirjakonkursi paremateks tunnistati VI-
Kui emakeelepäevale pühendatud kõne- ja etlustunnis olid Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastele publikuks nende koolikaaslased, siis kevadel on julgematel esinejatel plaanis ka linnarahva ette minna. Õpetaja Helge Maripuu eestvõttel on pandud nimelt idanema idee, et aprillis, kui lumi sulanud ja ilmad soojemaks lähevad, võiksid õpilased hakata kesklinna pargis purskkaevu juures linnarahvale luuletusi või miniatuure ette lugemas käima. See oleks omapärane panus käimasolevasse lugemisaastasse.
“Neid, kes kiirel sammul läbi pargi tõttavad, pole ilmselt sel moel tülitada mõtet, neilt, kes pargis jalgu puhkavad või seal aeglasemas tempos jalutavad, võib aga küll ettelugemiseks luba küsida,” ütles Helge Maripuu.
Emakeel ja filmikeel
Kui kuuenda klassi poisil Andro Margensil oli vaim juba praegu valmis purskkaevu juurde etlema minema, siis b-klassi “kümnendikud” esialgu selle mõtte juures vaimustusest ei pakatanud. Lugemise vastu pole neil aga midagi, kusjuures emakeelse lugemisvara kõrvale satub juba ka inglisekeelseid raamatuid. Küsimusele, kas inglise keel võiks eesti keele siinmail kunagi sootuks välja tõrjuda, vastasid umbes pooled Xa klassi õpilased jaatavalt ja pooled eitavalt.
Tiia Malmi sõnul praegu õpilaste emakeel veel inglise keelest ja arvutislängist pärinevate väljenditega märkimisväärselt risustunud pole. Või vähemasti osatakse vahet teha, kus neid väljendeid kasutada ja kus mitte. Raske on meie emakeel aga Tiia Malmi sõnul küll, eriti seetõttu, et selles on palju erandeid. See tähendab, et reeglite selgeksõppimisest ei piisa, vaid tuleb teada ka erandeid. Ja nende omandamine on eriti raske välismaalastele, me ise saame suure osa neist selgeks keelt sünnist saati kasutades
Emakeele ja võõrkeelte kõrval on tänapäeva maailma ja kultuuri mõistmise seisukohalt oluline aga ka filmikeel. Just sellest keelest tuleb juttu 8. aprillil Jõgeva Ühisgümnaasiumis peetaval traditsioonilisel maakonna koolide kirjanduskonverentsil. Filmikeelest tuleb kõnelema noor filmilooja Rasmus Merivoo (filmide “Tulnukas”, “Buratino” jt autor), kes analüüsib ka siinsete noorte tehtud filme. Traditsioonilisi õpilasteadurite ettekandeid tänavusel, arvult juba viiendal maakondlikul kirjanduskonverentsil nimelt polegi, küll aga vaadatakse filme. Ent miks siis üldse kirjanduskonverentsi nimi, kui juttu on filmist? Aga sellepärast, et film on nii mõnigi kord n-ö jätk kirjandusele. Paljud filmid on sündinud ju kirjandusteoste põhjal.
iii
RIINA MÄGI
