Jõgevamaa valdadest osalevad selles projektis Palamuse vald (6,725 milj kr), Puurmani vald (32,96 milj kr) ja Tabivere vald (21,18 milj kr) ja nad kuuluvad Emajõe-Võhandu suurprojekti.
2004. aasta detsembris ühinesid mitmed omavalitsused keskkonnaprojektiga, mis nägi ette aastatel 2005-2007 1,6 miljardi krooni eest rohkem kui 60 omavalitsuse veesüsteemi uuendamist. Omavalitsused moodustasid projektiks seitse ühist vee-ettevõtet. AS Emajõe Veevärk loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil kasumit taotleva vee-ettevõttena, et tagada EL-i rahastatavas Emajõe-Võhandu suurprojektis osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt.
AS Emajõe Veevärgi projektiga saadava toetuse suurusjärk on 516,6 miljonit krooni, millest omavalitsused maksavad 10%. 5% summast on riigi ehk SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kanda. Tegemist on siis EL Ühtekuuluvusfondi tagastamatu abiga.
Plaanitud ehitusajast peetakse kinni
Emajõe Veevärk AS juhtaja Andres Aruheina kinnitusel ei jää projekt hinnatõusu tõttu kindlasti mitte seisma. ?Me töötame selle kallal, kust leida lisavahendeid. Ma ei tahaks esialgu sel teemal spekuleerida, sest kindlat lahendust veel pole, kuid projekti teostamata jätmine pole kindlasti mingi lahendus,? ütles Aruhein. Plaanitud ehitusaeg on 2007. aasta lõpus ja sellest peetakse Aruheina sõnul kindlasti kinni. ?Ehitust alustatakse igal juhul,? ütles Vooremaale Emajõe Veevärgi juht.
Finantseerimisotsus ehk Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekti rahastamisotsuse heakskiit kirjutati alla Euroopa Komisjoni poolt 2005. aasta lõpus. Jaanuarist 2006. a algas valdades aktiivne ehitusele eelnev projekteerimistöö.
Ehitustöid ei alustata igas omavalitsuses samaaegselt, vaid moodustatakse tööde järjekord. Graafiku koostab tulevane ehitaja koostöös Emajõe Veevärgiga, mille alusel tuleb esmalt ette võtta avariilised ja suure keskkonnareostusega kohad. Seejärel on plaanis veidi paremas seisus olevad objektid. Valmivad ehitusgraafikud saavad olema avalikud ja omavalitsuste elanikele kättesaadavad.
Puurmanni vallavanem Rauno Kuus loodab, et Puurmani ühisveevärk siiski saab renoveeritud ja ka Pikknurme küla saab endale korraliku veevärgi ja kanalisatsiooni. Ohtu oli tema sõnul ette näha, sest majanduskasv ja hindade kasv pole tekkinud üleöö. Puurmani osas on projektis tehtud ka korrektuure ja tööde maht on vähenenud. Seega peaks ka raha jätkuma, kuid projekti asjaajamine käib tema sõnul läbi Emajõe Veevärgi.
Ehitusturul ülisuur hinnatõus
?Emajõe Veevärgi tellitud pakkumiskutsedokument koos eskiisprojektiga kõikide omavalitsuste kohta saab valmis käesoleva aasta novembriks ja seejärel kuulutatakse välja ehitushange. Viimatimainitu saab teoks tõenäoliselt 2007. aasta alguses. Ehitushanke lõppemisel selguvad nii parim pakkuja kui ka ehituse lõplik maksumus,? rääkis Vooremaale Emajõe Veevärgi nõukogu esimees, Tabivere vallavolikogu esimees Kajar Lember.
Lemberi sõnul on tänaseks ehitusturul toimunud ülisuur hinnatõus, mis tingitud Eestile igati positiivsest majanduskasvust ja mida sellisel kujul ei osanud keegi veel kolm aastat tagasi ette näha, kui OÜ Monoliit tegi suhteliselt ümaraid ja seetõttu ka praeguses situatsioonis üsna ebatäpseid projekti võimaluste ja vajaduste uuringuid.
?Emajõe-Võhandu projekti maksumuse suurenemine on paratamatu, aga konkreetsetest summadest saab rääkida alles ehitushanke võitja väljakuulutamise järel,? lausus Lember. Nn. süüdlasi otsides võiks Lemberi sõnul alustada kiiresti paremuse poole muutunud Eesti majanduskeskkonnast ja paratamatult aeganõudvatest suure projekti olemusest tulenevatest eeltöödest. Emajõe Veevärgi nõukogu esimehe kinnitusel erinevaid institutsioone lühinägelikkuses või venitamistaktikas süüdistada ei saa.
?Projekti kallinemise valguses kaardistatakse juba täna mitmesuguseid võimalusi lisaraha leidmiseks: läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ning ka rahandus- ja keskkonnaministeeriumiga võimalike lisavahendite leidmiseks. AS Emajõe Veevärk teeb igal juhul kõik endast sõltuva, et kohalike omavalitsuste omaosalus (10% projekti senisest lõppmaksumusest e 516,6 miljonist kroonist), sõltumata projekti lõppmaksumusest, ei suureneks,? kinnitas Lember.
Ehitushanke eduka läbiviimise korral alustatakse aasta pärast ehitus- ja renoveerimistöödega.
Kavandatud tööd on enamasti kiireloomulised ja hädavajalikud ? uued reoveepuhastid, torustike rekonstrueerimine ja lekete vähendamine, pumbajaamad. Mitmel pool tahetakse kanalisatsiooni- ja veetrassid vedada piirkondadesse, kus neid siiani pole.
Liitumislepingu kohustused
Lisaks nende inimeste pahameelele, kelle kaualoodetud puhtam joogivesi ja korralik kanalisatsioon määramata tulevikku lükkuvad, toob ehitushindade hüpe kaasa ka trahviohu.
Kogu veeasjanduse kordategemine sisaldub liitumislepinguga võetud kohustustes, mille tähtajad on juba päris lähedal. Näiteks 2010. aasta lõpuks peab reovee puhastamine vastama kokkulepitud normidele, 2013. aastal saabub sama tähtaeg joogivee osas.
Struktuurifondidest 2004. aastal lubatud raha ei tähenda 80 protsenti ükskõik kui suurest summast, vaid hoopis kindlat rahasummat. “Summa on piiritletud, nemad raha juurde ei anna,” nentis keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg.
Tambergi sõnul peavad kohalikud veefirmad eelarved üle vaatama ja selgeks tegema, kui palju nad laenu juurde võtta saavad. Tamberg lisas, et ehitustsükkel on pikk ning vahele jääb mitu eelarvet ja lisaeelarvet ja seetõttu on raha leidmise osas alust optimismiks.
JAANIKA KRESSA
