Eesti Loodushoiu Keskus sai Euroopa Liidu Life + programmist Emajõe vanajõgede päästmiseks – peamiselt suudmete süvendamiseks – 8,5 miljonit krooni. Projekti toetab ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). |
Projekti nimeks on “Happyfish” ehk eesti keeles “Õnnelik kala”. Tegemist on elustiku, eelkõige kalastiku kaitsega Emajõe vanajõgedes ehk sootides Alam-Pedja NATURA 2000 kaitsealal. Vanajõgede süvendamise eesmärgiks on väärtuslike kudealade ja elupaikade taastamine ning kaitse ning üle-euroopalise tähtsusega kalaliikide nagu tõugjas, hink, vingerjas ja võldas taastootmine ja kaitse.
Kokku süvendatakse enamasti Emajõe ülemjooksul 10 vanajõge. Uuringutest saadud info põhjal on välja valitud kalade jaoks kõige väärtuslikumad, st need vanajõed, kus kalad kõige rohkem kudemas käivad. Süvendamine on vajalik seetõttu, et vanajõgede ja Emajõe ühenduskohad on täis settinud ja kui veetase jões alaneb, jäävad kalad sootidesse kinni ega pääse sealt enam välja. Ebasoodsatel aastatel jäävad soodid ummuksile, vees lõpeb hapnik ning kalad hukkuvad.
Süvendamist vajavate vanajõgede kohta on koostatud projektid, läbi on viidud ka keskkonnamõjude hindamine, seega saab töid sobivate ilmastikuolude korral alustada juba sügisel. Süvendamist vajaks veel kümmekond sooti. Emajõel on kokku üle 50 vanajõe, mis on olnud kunagi jõe sängiks, kuid vesi on aja jooksul endale uue tee uuristanud. Vanajõgesid on süvendatud ka varem, viimati pool sajandit tagasi, enamasti kasvavad sootide suudmed kinni mõnekümne aastaga.
Igal kalal “oma“ vanajõgi
Vennad Tambetsid — Meelis, Jaak ja Jüri — on juba kümme aastat pidevalt Emajõe kalastiku seisundit uurinud. “Happufishi” projekti ühe eestvedaja Meelis Tambetsi sõnul on nende uuringud näidanud, et latikas ei lähe kudema suvalisse kohta.
“Märgistasime Emajõe suudmes Peipsi järvest kudema tulevaid latikaid. Mingil ajal hakkas meile tunduma, et Emajões käib igal aastal sama kala. Kohas, kus Emajõgi Peipsisse suubub, on palju kohti, kuhu nad kudema minna saaksid. Aga need kalad, kes on harjunud Emajõe ülemjooksu vanajõgedes kudemas käima, tulevad kogu aeg tagasi,” rääkis Tambets.
Kuidas kala “oma” vanajõe üles leiab, ei ole veel täpselt teada, tõenäoliselt on peamiseks juhiks lõhnamälu. Igal juhul ta õigest suudmest mööda ei uju. Kas kalad käivad ühes ja samas kohas kudemas ka mitu põlvkonda järjest, pole veel teada.
Kõige kauem on uuritud Emajõe ülemjooksul asuvast Palupõhja külast ülesvoolu jäävas Kupus ja Samblasaare vanajões kudevaid kalasid.
Märgistatud 15 tonni latikat
Ainuüksi märgistanud on vennad Tambetsid koos kolleegidega kümne aasta jooksul juba ligikaudu 10 000 latikat. Kui võtta ühe latika keskmiseks kaaluks umbes 1,5 kilo, siis on meeste käest selle ajaga läbi käinud üle 15 tonni latikat.
Kalastiku uurimiseks on neil spetsiaalsed võrgud, kus on 12 erineva suurusega silma üksteise otsa aetud – kõige väiksem on viie-, kõige suurem 55-millimeetrine. Võrgud lastakse vanajõgedes 12 tunniks vette. Järgmisel päeval vaadatakse saak üle, mõõdetakse, kaalutakse, märgistatakse ning lastakse vette tagasi. Niiviisi saab läbilõike Emajõe vanajõgede kalastikust.
Kui keegi püüab kinni märgistaud kala, siis on Meelis Tambetsil palve, et sellest teatatakse ka talle Eesti Loodushoiu Keskusesse aadressil Kesk 44, Tartu 50114 või telefonil 7422 767 või e-postiga mtambets@ut.ee.
“Happyfishi” üheks eesmärgiks on ka praegu kaitse all oleva, kuid kalastajate seas kõrgelt hinnatud püügikala tõugja uurimine ja arvukuse tõstmine Emajões. Tõugjate elu ja rännete tundmaõppimiseks hakatakse kalu raadiosaatjatega märgistama. Nii saadakse teada, kus asuvad kalade koelmud, ja seejärel saab hakata tegelema nende korrastamisega.. Tõugja loodusliku järelkasvu suurendamise kõrval käivitatakse ka noorkalade kasvatamine kalamajandis ja nende jõkke asustamine. Ehk saab tulevikus tõugjast jälle püügikala.
“Happyfishi” projekti raames niidetakse pealetungivast võsast puhtaks ka 50 hektarit kalade koelmuteks sobivat jõeluhta.
Eesti Loodushoiu Keskus on 2000. aastal asutatud sõltumatu mittetulundusühing, mis tegeleb erinevate looduskaitseliste küsimustega Eestis. Peamiseks tegevusvaldkonnaks on vee-elustiku ning veeliste elupaikade elutingimuste parandamine ja kaitse. Projektis osalevad ka Looduskaitseühing Kotkas ning Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.
Äärmiselt oluline projekt
Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on Alam-Pedja kaitseala ühe olulisema osa ehk Emajõe vanajõgede puhastamine ja korrastamine ameti kui kaitseala valitseja jaoks äärmiselt oluline.
“Üks asi on, et vanajõgede suudmed saavad puhtaks, teine aga, et ka luhad, mida küll on juba korrastatud, saavad täiendavaid vahendeid ning üle niidetud. Hooldatud luht on väga oluline,” rõhutas Onemar.
Tema sõnul on väga tähtis ka kaitsealuste liikide monitooring, põhiliselt puudutab see tõugjat. “Katsetatakse, kas tõugjat on võimalik tehistingimustes taastoota ning hiljem kalamaime Emajõkke lahti lasta ning jälgida, mismoodi kalad käituvad ja kuidas kohanevad,” lisas ta.
Samavõrd oluline on tema hinnangul avalikkusele Alam-Pedja kohta teavet anda, mida seal kaitstakse ja milline on kalade olukord.
HELVE LAASIK