Minu meilipostkasti potsatas kiri, millega kutsuti Aidu Lasteaed-algkooli juurde lumelinna ehitama. Nimelt oli ühele ärksale lapsevanemale tulnud idee kasutada ära selletalvine lumeõnnistus ja korraldada ka tore perepäev. Kohal tuli olla laupäeval punkt kell 12 ja kaasa paluti võtta labidad, lapsed ja hea tuju.
Laupäev algas paljutõotavalt. Päike paistis ja lumekuhjad kõrgusid labidaid oodates. Keskpäevaks oli kuhjade vahele kogunenud kena grupp lapsi ja vanemaid, kõigil suur soov innukalt töösse sukelduda. Kui lõpuks alustada lubati, ei kostnud tükk aega midagi peale vaikse nohina.
Linnaehitajate seltskonna kõige väiksem ehitaja madistas kõige suurema hunniku kallal kõige suurema rõõmuga, hasardiga olid asja juures teisedki. Pikkamööda hakkasid ilmet võtma kübaraga kilpkonn, krokodill, lumeloss, saurus. Nagu igale Eesti linnale kohane, ka oma Vabadussammas.
Liumägesid ja koopaid paistis igast küljest. Külmanäpistuse vastu pakuti kuuma teed saiakestega. Väikese kooli ümber kees elu.
Kella kolme ajal veeres meie lumelinna Päästeteenistuse tsisternauto, kust kasteti üle kõik meie suurteosed. Loodame, et linn jääb kauaks püsima ja rõõmustab nii suuri kui väikesi. Aitäh Merlele, kes seda üritust veda, ja tädi Pillele, kes meid tee ja saiadega kostitas. Suur aitäh ka tuletõrjeautole ja eelkõige muidugi tänud ilmataadile, kes kogu ettevõtmist pillava päikesega õnnistas.
DIANA TUUL
