Järgnev aasta toob hulgaliselt vaatemänge. Lisaks on Ahv tasemel segaduste ja arusaamatuste külvaja. Ta oskab ehmatada.
Meie riigis tekib uus olukord, kuna ametlikult on astutud Euroopa Liitu. Uues olukorras hakatakse otsima uut nissi. Juba kitseaastal läks suureks sagimiseks ja otsimiseks. Nii nagu eelmisel aastal oli suur trügimine eurorongile: ikka parematele kohtadele pääsemiseks, siis nii on ka sel aastal. Ikka püütakse leida kohta paremas vagunis ja kupees ning seda teha suure trügimisega. Tegelikult ei ole jõutud üles ehitada veel oma riiki nii, nagu peab.
Vaesust tuleb juurde
Jupiter, millel on sotsiaalne mõju, on aasta esimeses pooles Neitsis. See tähtkuju on aga seotud tööasjadega. Töökollektiivides on näha, et rohkem hakatakse tähelepanu pöörama haridusele. Rahvale antakse võimalus omada uut elukutset. Võetakse suund kutseharidusele ja see on õige. Tuleb rahvusavahelist abi ning juurde võib tekkida õppeasutusi.
Aasta teises pooles läheb aga Jupiter Kaaludesse ning päevakorda kerkivad sotsiaalsed probleemid. Tegemist tuleb juriidiliste küsimuste ja kohtutega. Edasi liigub Saturn Vähis ning kuna Vähk on seotud koduga, isikliku eluga, toitlustamisega, siis läheb elu kõigil raskeks. Toit ja igapäevatarbed kallinevad. Vaesus süveneb ja see tekitab sotsiaalseid pingeid. Konkreetselt Vähkidel ongi ahviaastal väga palju vastutust, kohustusi ja nad saavad sellega väga hästi hakkama.
Maa pole riideräbal, mida käest kätte müüa
Et Saturn liigub Vähis, siis teeb see väga aktuaalseks maaküsimuse. Aktiviseerub maa ja kinnisvara ost. Aga maaga ei tohi niimoodi käituda ? see ei ole riidetükk, mida võib kogu aeg käest kätte anda. See on suur viga, et kinnisvaraga niimoodi äritsetakse. Ost ja müük peavad olema kindlalt paigas ja reguleeritud. Maa hind tõuseb Euroopa Liidus ? seepärast seda kokku krabataksegi. Väga palju on äriinimesi, kes mõtlevad ainult kasu lõikamise peale. Kokku ostetakse palju ja kuhjaga, mõtlemata. Kaubaks läheb kasvõi lepavõsa- peaasi, et seda oleks! Ette võib tulla palju petmisi.
Ahv on ju kaval, mistõttu ka ettevõtete vahelistes suhetes ja isegi valitsuse tasandil tuleb kavalus nähtavale. Mõtlematult ja kiirustades ei tohiks sõlmida ühtegi lepingut ega teha ühtegi tehingut. Kiirustades on inimene hajevil ja seda oskavad sulipoisid oskuslikult ära kasutada. Tuleks olla äärmiselt ettevaatlik.
Üldse võiksid inimesed sel aastal kokkuhoidlikumad olla. Kiputakse mõttetuid oste tegema ja raha laristama. Tassitakse koju kõiksugu kraami, ka seda, millele ei osata pärast otstarvet leida.
Katastroofid jätkuvad
Juba 2001. aasta oli katastroofiderikas ja nii on see aasta aastalt kogu aeg suurenenud. Erandiks ei ole ka ahviaasta. Kõige rängem aeg on juuli lõpus ja augustis. See on üldse aasta kõige keerulisem periood. Kosmilised kiirgused on negatiivsed ja tähtede seis keeruline. Kusagil võib tulla väga suur põud. Jätkuvad terroriaktid ning see aeg on väga kriminogeenne. Kannatavad loodusressursid, keeruline on olukord põllumajanduses.
Katastroofiline olukord on ka poliitikas.
Kui praegune valitsus aprillitormid üle elab, siis tugevam kriis on neil ees augustis. Üldse on Eesti poliitikas ja valitsuses raskem aeg kevade alguses. Ilmselt on kahinaid kuulda juba veebruaris. Väga keeruliseks läheb aga aprilli esimesel poolel. Pingsalt peavad poliitikud jälgima olukorda augustis: keerulised ajad on neil ees. Üheks kriisi põhjuseks on põllumajanduse ja maa küsimused. Saagid on viletsad ja seda mitte ainult meie riigis, vaid ka Ameerikas ja Venemaal. Loodus möllab ja ka meil on katastroofe.
Eesti rahva vaenlane number üks on demokraatia sellisel moel, nagu ta hetkel on. Demokraatia viib paratamatult katastroofini: algul vaimse (eemaldumine kirikust, äraütlemine jumalast), siis moraalse (igaüks teeb, mida tahab) ja ökoloogilise (saastatud õhk, reostatud vesi, kemikaalidega mürgitatud muld) katastroofini. See laostab rahvast. Kinni ei hoita seadusest. Raiutakse metsikult maha metsi ja müüakse seda. Paraku hakatakse Toompeal asjadest aru saama alles siis, kui on hilja ja appihüüded juba väga tugevad.
Külade populaarsus suureneb
Ikka ja jälle tuleb palju paha suurlinnadest ja seal elavatest inimestest. Linnades on nii palju negatiivsust ja närvilisust. Maal elav inimene on tervem ja suhtub loodusse teisiti.
Külade populaarsus aina kasvab. Pole vaja mingit eraldi maad, et ökoküla rajada, tuleb lihtsalt soodustada neid maainimesi, kes tahavad öko-põhimõttel elada. Üksinda on seda väga raske teha. See aeg hakkab mööda saama, kus maale minnakse vaid tootma. Talupojakultuur on välja tõrjutud ja suretatud, sest maale on tulnud «linnakad», kes tahavad äri teha. Inimene, kes elab talukultuuris, talupoja elu ökostiilis, on looduserütmis elav inimene. Looduse rütm on ka kosmose rütm. Maailma tendents on külaelu taastamine.
Elama peab õigete, eetiliste seaduste järgi. Ei tohi osta varastatud asju, neis on negatiivsus sees. Kommertslikkust ei tohi maale tuua. Ka Varbola maalinnus on tehtud uusehitustega liialt kommertslikuks. Selle koha aura on nii tugev ja positiivseid laenguid toov, et seda ei tohi ära rikkuda suurte rahvakogunemistega.
Riik peaks lõpuks hakkama inimestele tähelepanu pöörama. Paljud on raskes olukorras ja palju on lõhutuid perekondi. Riik tahab luua ainult kasumit ja toota järjest rohkem alkoholi, mis seda toob.
Ahviaasta korralagedusele suudab tasakaalu tuua alles 2005. aasta, mil troonile astub korralooja KUKK?.
Piret Linnamägi
