Teisipäeval võõrustas Elistvere loomapark oma parimaid sõpru, kes loomapargi igapäevase elu-oluga ikka kursis tahavad olla ning on igati parki toetanud. Olgu abi siis hea nõuanne, okste toomine või aedikute parandamine, raha või söögikraami andmine. Sõbrad said tutvuda loomapargi asukate talvise eluga, räägiti ka sellest mis aasta jooksul tehtud ning millised on tulevikuplaanid, samuti vaadati uhiuut loodusfilmi “Imeline Eestimaa”, mille stsenarist Riina Hein, kes tuntud ka Raja Teelena, loomapargile kinkis.
“Kuigi kõik meie head sõbrad on ka varem loomaparki külastanud, võttis ringkäik üle tunni ja aega jäi veel puudugi,” rääkis Asta Sarv.
Kitsede aediku juures tegi nii “pererahvale” kui ka külalistele suurt heameelt see, et kui tavaliselt hakkavad kitsed, kui neile talvel kuuseoksi tuuakse, aplalt okkaid sööma, siis tänavu on need peaaegu puutumata. Asta sõnul on põhjuseks see, et loomade tervis on korras ning vitamiinivajadus rahuldatud. “Tänu uuele loomaarstile Väino Miilile on loomadele tehtud kõik vajalikud terviseproovid ja kaitsesüstid, nad on saanud piisavalt vitamiine ning tasakaalustatud sööta,” rõõmustas loomapargi perenaine.
Pea kaheaastane noor rebane Rex, keda kunagi kodus lemmikloomana peeti, on loomapargis kenasti kosunud ning võõrdunud ka “oravakommetest”, kuid on endiselt väga uudishimulik. Nii tuli rebane perenaise hääle peale kohale ning liputas saba nagu uudishimulik kutsikas.
Ühe lemmiku, karu Karuliina kohta oli aga loomapargi perenaisel pajatada lugu. Nimelt mõjutasid vahepealsed külmad ilmad ka loomapargi asukate eluolu. “Olin just Tallinnas, kui kolleeg Elo Melk mulle helistas ja küsis, kas see vana “Kommunaari” kauplus on ikka avatud. Jutu käigus selgus, et Elo nägi, kuidas karu, kes juba teist aastat talveunne pole jäänud, on käpad taeva poole ajanud ning “püüab” päikest, et neid pisutki soojendada. Nii tekkis mõte, et ehk aitaksid looma pisutki näiteks kalossid. Jalavarjud jäid küll tookord ostmata, kuid head sõbrad Luua Metsakoolist lubasid poolnaljatamisi mesikäpale vildid muretseda.
Loomapargis juhtub aga kogu aeg midagi. Nii on praegu valvsa hoole all sokk, kes samas Tabivere vallas auto alla jäi. Õnnetusest ei teatanud aga mitte selle põhjustaja, vaid tema järel sõitnud kohalik mees, kes oli väga õnnetu: kuigi loomal nähtavaid vigastusi justkui polnud, käitus ta ometi kummaliselt. Loomal oli tugev ?okk ning ka tõsised peavigastused. Nüüdseks on ta saanud vitamiine ning mitmeid ravimisüste. Asta aga loodab, et kui loom täielikult paraneb, saab ta oma õigesse keskkonda ehk vabasse loodusse tagasi lasta. “Ta tundub olevat tugev loom, kes ise hakkama saab,” ütles ta.
Lapimaalt saabuvad põhjapõdrad
Veel täna-homme on aga loomaparki oodata ka päris uusi asukaid ? põhjapõtru. Kokku on Lapimaalt teel neli põtra: kaks pulli ja kaks lehma. Loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet ütles, et üks põdrapaar jääbki Elistverre, teine paar viiakse edasi Võrumaale. “Põhjapõder elas Eesti aladel jääajal ning oli siin kindlasti üks esimesi asukaid. Vana põhjapõder, kes kunagi Elistvere loomapargile kingiti, jäi kahjuks raskelt haigeks, tal oli kasvaja ning tema elupäevad lõppesid. Külastajatele aga meeldis ta väga,” rääkis Kaupo Ilmet.
Asta Sarv lisas, et kuigi saabuvad loomad on üsna noored, ei ole nad enam lapsed. Tema kõrvu on jõudnud ka kuuldus, et üks põder on tiine, kuid päris kindlalt seda siiski veel väita ei saa. “Põhjapõtradel on sarved nii emastel kui isastel, kuid erineval ajal. Need sarvilised põhjapõdrad, kellega jõuluvanad sõidavad, on emased,” teab Asta.
Loomapargi perenaisel on väike salasoov: ehk on üks loomadest nõus talvel lastele saanisõitu tegema.
Üllatavalt palju toetajaid
Asta Sarv ütles, et on üllatav, kui palju ikkagi on häid ja omakasupüüdmatuid inimesi.
Küll aga on loomapargi perenaisel kahju, et Tabivere vald, kelle territooriumile Elistvere loomapark jääb, ei olnud saatnud sõbrapäevale ühtegi omavalitsuse esindajat ning kutsele isegi ei vastatud. Pärast sügisesi valimisi on vallavalitsus loomapargi tegemiste vastu aga üldse väga vähe huvi ilmutanud.
Abi, mida loomapargi sõbrad on osutanud ei ole sugi alati rahaline. On neid, kes toovad asukatele lihakraami, ja neid, kes pakuvad sügiseti juurvilja. Laiuse metsakonna mehed on alati aidanud okste muretsemisel, aktsiaselts Lemex on andnud vajadusel tõstukit ja tulnud ehitustöödele appi, Luua Metsakool on aidanud korraldada lastelaagreid. Aga abilisi on tunduvalt rohkem, kui siin nimetatud sai.
EVA KLAAS
