Elistvere loomapargis koguti üle tuhande euro Austraalia loomadele

Pühapäeval Elistvere loomapargis toimunud heategevuslikul sündmusel koguti annetusi Austraalia metsatulekahjudes kannatada saanud loomadele. Loomapargi asukad said ka sõbrapäevakingitusi. Põnevaid lugusid loodusreisidest Austraaliasse rääkis putukateadlane Uno Roosileht.


Elistvere loomapargi teabejuhi Elle Mäerandi sõnul said külastajad teha annetusi Austraalia metsatulekahjude tagajärjel kannatada saanud loomade elutingimuste parandamiseks ja ravimiseks. Inimesed olid lahked ja kokku annetati 1045 eurot.
„Raha kantakse Austraalia loomaparkide ja akvaariumide looduse alalhoiu assotsiatsiooni looduse alalhoiu fondile,“ teatas Mäerand.

Karu määris tordi näole

Torditoimetus osaühingu heategevuslikus kohvikus pakuti maitsvad kooke ja teisigi hõrgutisi. Osa müügitulust laekub samuti Austraalia loomade heaks.
„Arvestades lähenevat sõbrapäeva, reserveerisime meie loomapargi loomadele toitu mõneti pidupäevasemalt. Nii tegime kangatorudest rullikesed ja kui loom seda veeretas, tuli selle seest välja maius. Selliseid maiuseid said karu, kärplased, rebased, samuti kährikkoer, kes küll praegu veidi tukub.
Karule tegime mustikatest ja vaarikatest marjatordi. Aga nagu tal kombeks, määris ta selle mööda nägu laiali. Kitsed said kingituseks vihtasid, põhjapõdrad sammalt. Külastajad said loomapargis liikuda koos talitajatega ning vaadata, kuidas loomad sõid,“ rääkis Mäerand Vooremaale.
Heategevussündmusel oma Austraalia-reisidest rääkinud Eesti loodusmuuseumi mardikateadlane Uno Roosileht ütles maakonnalehele, et heategevusliku sündmuse korraldamine Austraalia looduse heaks on igati tänuväärne ettevõtmine.
„Praegu läheb abi Austraaliasse, kus metsad on põlengutes tugevasti kannatada saanud. Hoidmist ja kaitsmist vajab aga kogu maailma loodus, samuti Eesti oma,“ sõnas mardikateadlane.

Kõrbed peavad hästi vastu

Uno Roosileht tutvustas Elistveres kollektsiooni Austraaliast kogutud putukatest. Kärsaklased on kogutud näiteks soolajärvede äärest. „Üheks haruldasemaks Austraalia putukaks võib pidada ühte erkpunast värvi tirtsu, keda on väga raske leida. Seda putukat minu kogus veel polegi.“
Uno Roosileht vastas küsimusele, kas Austraalias võib leiduda samu putukaid, keda Eestiski.
„Liike pole, perekonnad võivad kattuda, sugukonnad kattuvad aga alati,“ ütles teadlane.
Kogu maailmas teada Austraalia tunnusloomad kängurud elavad Uno Roosilehe sõnul praegu hästi. „Neile jätkub toitu, sest rohumaid on Austraalias palju.“
Mardikateadlane Roosileht on Austraalias käinud kolm korda. „Sellel mandril on väga kuiv kliima. 45-kraadine soojus on küll veidi liiast, kuid +30 oC talub inimene üsna hästi, sest kliima on Austraalias kuiv, niiskust on vähe,“ lausus putukauurija.
Maailma loodusest on Roosilehe sõnul eriti ohtlikus seisus praegu metsad, sest inimesed tarbivad puitu väga palju. „Kõrbemaastikud seevastu peavad hästi vastu,“ lisas ta.
Uno Roosilehe hobi on klaverimäng ja ühe improvisatsioonina sündinud klaveripala mängis ta möödunud pühapäeval Elistvere loomapargi looduskeskuse õppeklassis kuulajatele ka ette.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus