Lisaks telefonide lülitamisele digitaalvõrku uuendatakse ka kaableid, mis tagab eeskätt parema internetiühenduse. Pärast digitaliseerimist saavad Põltsamaa elanikud kasutada selliseid teenuseid nagu kõnepost, kõnede suunamine, kõnefilter ja sissehelistaja numbrinäit.
Numbrid ei muutu
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on Elioni tegevus tervitatav. ?Ma arvan, et linna digitaliseerimisega paraneb oluliselt teenuse kvaliteet ja kiirus ning inimeste jaoks on see väga oluline,? nentis linnapea ning avaldas heameelt, et investeeritakse ka väiksematesse kohtadesse. ?Teame ju hästi, kui tülikas on kasutada vanu analoogtelefone,? tunnistas Aiaots.
Elion on praeguseks ühendanud digitaalvõrku ligi 500 telefoni, juuni lõpuks lisandub veel 1000. Elioni meediasuhete juhi Ain Parmase sõnul tingis uuendused endise analoogjaama vananemine. Kaablid olid halvas seisus ning ei võimaldanud pakkuda kvaliteetset teenust. Tema sõnul ei kaasne digitaliseerimisega numbrimuutust, küll aga võib ümberlülitustööde ajal kogu juunikuu vältel esineda lühiajalisi sidekatkestusi. Põltsamaa digitaliseerimise projekti investeerib Elion miljon krooni.
Internet ka lähiümbrusse
Seoses Põltsamaa digitaliseerimisega uuendatakse linnas ka kaablivõrku. Valmis on juba Hermanni tänava lõik. Tänu kaablivõrgu uuendustele saab Põltsamaal senisest rohkem kliente kasutada ADSL interneti püsiühendusi.
Linnapea Aiaotsa sõnul ei ole linn praegu planeerinud täiendavaid juhtmeta interneti levialasid. Praegu on Põltsamaal üks selline toimiv leviala ka olemas.
?Pole kuulnud, et kellelgi oleks linnas internetiühenduse kättesaadavusega probleeme,? rääkis Aiaots. Ta lisas, et pigem on raskusi linna lähiümbrusega, kuhu püsiühenduse viimine on raskendatud. Elion on esimesi samme teinud ka selle probleemi lahendamiseks. Sügiseks viiakse uus kaabel Pauastvere tööstusküla piirkonda, mis saab kindlasti olema piirkonna arengu seisukohalt oluline.
Jõgeva maavanem Aivar Kokk on ühe oma tulevikuvisioonina välja käinud plaani luua kõigile maakonna elanikele võrdne võimalus ligipääsuks internetti. Projekti maksumuseks hindab maavanem üle miljoni krooni, millest poole võiks katta omavalitsused ning ülejäänud poole riik.
MARTTI KASS
