Mis on EFS? Lihtsalt öeldes on see Euroopa Liidu liikmesriikide võimalus saada samanimelisest fondist rahalist toetust, et tõsta inimeste tööalast konkurentsivõimet ning kaasa aidata tööturu paremale toimimisele.
Eestis on Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste planeerimiseks välja töötatud eraldi dokument ehk riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurfondide kasutuselevõtuks. Ühtne programmdokument 2004-2006 ESF-st kaasrahastab selle esimest prioriteeti ? inimressursi arendamist. Seda viiakse ellu nelja meetme abil. Need on tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem, inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks, võrdsed võimalused tööturul ja haldussuutlikkuse tõstmine.
Põhihariduse ning eelkutseõppe saamine
Infopäeval räägiti ESF poolt pakutavatest võimalustest ja selle tegevusega seotud statistikast, samuti fondi projektide teavitamis- ja avalikustamisreeglitest. Vastavasisulise ettekande tegi Kadri Jäätma Tööturuametist.
Huvitava ettekande juba rakendunud projektist Jõgevamaal tegi Katrin Soopalu Tööturuameti Jõgeva osakonnast. Projekt kannab nime “Põhi- ja eelkutsehariduse võimaldamine Jõgevamaa noortele töötutele?. “Iga projekti kirjutamine saab alguse ideest ja see omakorda ,? ütles Katrin Soopalu.
Igal aastal jätab põhikooli pooleli ligi 1000 noort. 17-24-aastaste noorte seas on põhihariduseta kuni 10 000. Need on vaid mõned arvud mõtlemapanevast statistikast. Projekti oli haaratud 40 noormeest, keda nõustati. Eesmärgiks oli võimaldada nn. rasketest peredest pärit noormeestele põhiharidus ning eelkutseõpe.
Miks noormehed? Sest neidudel on teist laadi probleemid, kasvõi näiteks noorelt emaks saamine. Segagrupi tegemine oleks aga olnud hoopis keerulisem ettevõtmine. Projektis osales 19 noort, neist 15 lõpetas 8. klassi. Koolituse viis läbi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kaugõppeosakond, teisel aastal jätkus alustatud kutseõpe. Mitmetel asjaoludel jättis alustatu pooleli 7 inimest. Õpinguid jätkas 3 noort ja teised on leidnud tänaseks tööd nii Eestis, Soomes kui ka Norras. Kõige olulisem on see, et noored said tunnustatud, neisse usuti ja neid väärtustati. Tagasiside osalenutelt on olnud väga positiivne.
Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli baasil algatati ka teine projekt “Kool, koolitus, koostöö?, mille käigust andis infopäeval ülevaate Kaarel Malva. Kuna Euroopa avanemisega on muutunud väärtushinnangud, ellusuhtumine ja palju muud, siis peab ka kool edasi arenema. Esimene projektikirjutamine toetust ei saanud, kuid teisel katsel leidis Põltsamaa idee tunnustust. 2005.-2008. aastani kestva projekti sihtrühm on kooli üld- ja kutseõppe õpetajad, praktikajuhendajad ja täiskasvanute täiend- ja ümberõppe õpetajad, uuendusena ka ettevõtete praktikajuhendajad. Tänaseks on koolituse läbinud 22 inimest ja uue aasta veebruaris toimub teine koolitustsükkel. Renoveeritud on ka üks klassiruum ning muretsetud vajalikku inventari. Valmimas on kutseõppeharidust kajastav teatmik
Raskused? Ei osatud hinnata töö tegelikku mahtu ja bürokraatlikku poolt, kuid projektis osalemine oli väga heaks kogemuseks tuleviku suhtes. Kaarel Malva kutsus ka kõiki heade ideedega inimesi kooliga koostööd tegema, et tulevikus võimalusel mõnes uues projektis osaleda.
Tõrjutuse vastu tööturul
Infopäeva lõpetas Sotsiaalministeeriumi ametniku Christian Veske ettekanne teemal Euroopa Ühenduse algatus EQUAL ? tõrjutuse vastu tööturul. Taotlustevoor on küll lõppenud, kuid ülevaade teostatud projektidest oli väga huvitav.
Lühikeses filmis saime ülevaate teostatud projektidest. Näiteks olid teemadeks hasartmängusõltlaste tagasitoomine tööjõuturule ning nende sotsiaalse tõrjutuse ennetamine, töö ja pereelu ühitamise parimad võimalused, kaugtöö ja paindliku töövormi mudelite rakendamine Eesti saartel ja perifeersetel rannikualadel, talupidajate asendusteenistuse väljatöötamine ja rakendamine jne. Ene Nobel Tartu Rahvaülikoolist andis pikema ülevaate projekti “WHOLE- Töö-ja pereelu ühitamine läbi lastevanemate” koolituse kohta.
Infopäeva üheks osaks oli ka ESF fotonäituse avamine. Maavalitsuse IV korrusel välja pandud näitusel on kajastatud huvitavad projektid nii meie maakonnas kui ka kaugemal. See jääb avatuks kaheks nädalaks.
Tuleb teada, mida, milleks ja kellele
Infopäevast jäi kajama mõte, et kes soovib, see saab ka oma projektid ja ideed teostada. Tuleb vormistada korralikult paberid, leida hästi toimiv meeskond ja koostööpartnerid ja mis peamine ? tead, mida, milleks ja kellele teha. Loodetavasti andis infopäev neile kohaletulnuile, kes veel EFS-ga kokku pole puutunud, julgust ja huvi edasi tegutseda ning oma projekte aktiivselt vormistama ja koostama hakata.
TIINA SÄÄLIK
