Jõgeva linnapäevad kannavad järjekorranumbrit 21 ja neid avades soovis linnapea Viktor Svjatõsev kõigile kohalolijatele palju õnne sünnipäevaks.
?Kodulinn on see paik, kus me elame, kus on meie sõbrad ja kus me veedame suure osa oma ajast. Nii, nagu me sünnipäeval käime sõpradel külas ja soovime õnne, on meil täna põhjust ka kodulinna sünnipäeva puhul üksteisele õnne soovida,? ütles Svjatõsev.
Jõuluvanale polnud vaja sõna andagi, sest tema võttis selle ise. Ilmudes ootamatult aknale ? elab teine ju kultuurikeskuses ?, kinnitas jõuluvana, et Jõgeva-suguses linnas ei tule suveune magamisest midagi välja, sest kui üks pidu lõpeb, siis teine algab. Tegelikult jäi aga jõuluvanast mulje, et pahane ta selle segamise pärast küll polnud ja pidu võis edasi minna.
Lipulaulu saatel heiskasid Eesti riigilipu Jõgeva- ja Tartumaalt valitud Riigikogu liikmed Mai Treial, Igor Gräzin ja Marika Tuus, maakonna lipu heiskas maavanem Aivar Kokk ja Jõgeva linna lipu heiskasid linnapea Viktor Svjatõsev ja volikogu esimees Ants Prii.
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon oli Jõgeva linna sünnipäevale tulnud peaaegu täies koosseisus. Delegatsioon tutvus Betti Alveri muuseumiga, tegi bussiekskursiooni linnas ja hiljem kahte gruppi jagunedes ringsõidu ka maakonnas.
Fraktsiooni aseesimees Rein Aidma ütles oma sõnavõtus, et seda on tunda, et tehatahmist on Kesk-Eestil tublisti. Aidma kinkis külmapoolusele ajaloolise taustaga pildi, mis tehtud Laiuse lumelahingust.
Kokk meenutas aastat 1992, mil Jõgevamaal esimest korda laata peeti. Tänaseks on sellest kasvanud suur ja tõsine traditsioon. Maavanem rõõmustas, et mess ja linnapäevad on jälle koos.
?Kaubelge viimse hingetõmbeni. Kui ma laps olin, ütles mu isa alati, et poodi tuleb minna esmaspäeva hommikul, sest juut müüb esimesele ostjale kauba alati maha ükskõik mis hinnaga. Nii on täna kindlasti ka Kesk-Eesti messil ? esimene ostja saab kaubelda.?
Kesk-Eesti Messi peakorraldaja, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Katrin Rajamäe sõnul korraldab keskus messi kolmandat korda.
?Eelmisel aastal sai laupäevaks messile lisatud kevadlaat. Tänavu oleme laada teinud kahepäevaseks, et kõigil oleks võimalik kaubelda ja veelgi rohkem häid oste teha,? ütles Rajamäe.
Linnapea ja maavanema traditsioonilise kasepuu läbisaagimisega sai mess lõplikult avatuks. Kõikvõimalikku kauplemist jätkus nii kultuurikeskusse kui muruväljakutele ja platsidele. Kaupa jätkus alustades pisikestest imevidinatest ja lõpetades Saaremaa saunaga.
Korralikult kõrvuti olid kultuurikeskuses oma boksid püstitanud Rahvaliit ja Reformierakond. Umbes samamoodi, nagu esitlesid ennast õues kõrvuti politsei ja punane rist.
Kõige suurema telgi oli õue püsti pannud Jõgeva maavalitsus, kus kahe tunni jooksul korraldati vestlusringe ja pakuti lõunasuppi. Telgis tutvustasid maavanem ja maavalitsuse töötajad maakonna arenguvisioone ja jooksva aasta olulisemaid ettevõtmisi.
Meeleolu hoidis üleval ?Laisad poisid? ja trikke tegi mustkunstnik. Täna kell 11.30-15.30 on maavalitsuse messitelgis aga esimene Jõgevamaa Noortefoorum.
Eile said Jõgeva inimesed ja messikülalised osa ka Jõgeva Gümnaasiumi segakoori ja neidudekoori, Jõgeva Ühisgümnaasiumi segakoori ning Jõgeva Muusikakooli rahvapilliansambli esinemistest.
Täna on messi ja laada teine päev, kus jätkub kauplemine ja esinemised. Oleme ärganud puhkpillide saatel ja kella 10 ajal hommikul saanud või saamas hommikukohvi ja sünnipäevatorti, mida pakuvad, nagu igal aastal, linnapea ja volikogu esimees.
Tänane päev on täis nii spordivõistlusi kui laadakauplemist ja kontserte, päeva lõpetab ilutulestik. Linnapäevad kestavad ka pühapäeval, mis algab linnapea ja volikogu traditsioonilise vastuvõtuga noorimatele linnakodanikele.
Ilmapuu aga, mille põhivärvina domineerib Jõgevamaa lipuvärv roheline ja mille on kaunistanud Jõgeva kunstikooli õpetajad, pakub meile silmailu ja hingepidet kauemaks.
Nagu teatab maavalitsuse kodulehekülg, on Ilmapuu iidne ja üleilmalise levikuga mütopoeetiline kujund, mille üldiseks tähenduseks on maailma ehk kosmose kolmetine struktuur. Ilmapuu on olnud käibel enamikes vanades kõrgkultuurides nii Ameerikas, Lähis- ja Kaug-Idas kui ka loodusrahvaste muinasusundeis, mõnedes tänaseni. Esindatud on erinevad puuliigid, Põhjala metsavööndi rahvad on kasutanud kuuske.
Ilmapuu kasvab maailma keskel. Juurte all ja vahel paikneb esivanemate asuala, tema võras asuvad taevased jumalad ja olevused, tüve pidi kulgeb inimese elutee. Üleilmalise levikuga Ilmapuu on ka Eesti kultuuri kontekstis sügava tähendusega. Ilmapuu ühendab taeva, maa ja allilma, samas ka ürgelemendid: õhu, vee, maa ja tule.
Ilmapuu kehastab sellist maailmamudelit, kus valitseb tasakaal ja mitmekesisuse ühtsuse põhimõte.
JAANIKA KRESSA
