Palamusel on sel nädalal kunstipäevad. Kui homme pärastlõunal ilm ilus juhtub olema, saab MTÜ Sokuturi kunstistuudio ja kunstipäevadel osalenute ühisnäitust vaadata suisa vabas õhus, st rahvamaja juures, kui vihma sajab, siis pannakse näitus üles rahvamajja.

Kunstipäevad toimuvad Palamusel esimest korda.

“Tantsu- ja teatripäevi on Palamusel juba mitmel aastal korraldatud ja laululapsedki saavad oma oskusi näidata kontserdil “Hea Palamuse valla laululaps”. Seepärast mõtlesime, et kunstihuvilistelgi võiksid oma päevad olla,” ütles Palamuse rahvamaja juhataja ja MTÜ Sokuturi liige Valdi Reinas.

Esmaspäeval said soovijad Palamuse klaasikojas kunstnik Ene Luik-Mudisti käe all klaasi maalida. Tosin last maalis endale pildi ja kaelaehte. Osa valminud töid jäeti pühapäevasele näitusele, mõnedel oli aga vastse taiese ärakinkimisega nii kiire, et pidid selle kohe kaasa võtma.

Teisipäeval sai osaleda Sokuturi kunstistuudio juhendaja Tiina Sääliku kunstitundides, kus nooremate lastega trükitehnikaid katsetati ja vanemad lapsed abstraktse maali alal kätt proovisid.

Kolmapäeval maaliti Ene Luik-Mudisti juhendamisel vabas õhus Palamuse vaateid, neljapäeval ja reedel sama juhendaja käe all klaasikojas siidsalle.

“Iga päev osales ettevõtmistes kümme-viisteist kunstihuvilist. Küsisime neilt vaid sümboolset osalustasu, põhiline toetus tuli Palamuse vallavalitsuselt ja Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt,” ütles Valdi Reinas.

Kogu kunstinädala jooksul loodud ilu saabki siis vaadata homme kella 14-16 Palamuse rahvamaja ees või sees.

Üksteisemõistmine

Kunstipäevade ajal loodu kõrval saab näha ka MTÜ Sokuturi kunstistuudios aasta jooksul tehtut. Kunstistuudio tegutseb Palamusel kolmandat aastat. Kahe esimese jooksul juhendas seda Ene Kõnnussaar, pärast tema pikale puhkusele jäämist võttis ameti üle Tiina Säälik. Tiina teisipäevastes kunstipäeva-tundides olidki lisaks muudele huvilistele kohal ka enam-vähem kõik kunstistuudios käijad — vaatamata sellele, et stuudio juba möödunud nädalal suvepuhkusele jäi. Talv otsa käidi aga usinasti apteegimaja tagumises tiivas koos: teisipäeviti ja kahes eri vanuserühmas.

Vanema rühma viis tüdrukut — Kaisa Põhako, Liina Seppa, Krista Vestel, Kristen Kiis ja Marleen Kalavus — õpivad kes kuuendas, kes seitsmendas, kes kaheksandas klassis. Oktoobris uue juhendajaga kohtudes olnud nad Tiina Sääliku sõnul pisut ehmunud olemisega. Ehmatus läks aga kaunis ruttu üle.

“Mõnikord on neil küll ei-päevad, mil ükski minu pakutud idee neile vastuvõetav ei ole, ja mõnikord tundub, et nad ei kuula üldse, mida ma räägin, aga kui nad lõpuks tööle hakkavad, siis selgub peagi, et on ikka kuulanud küll,” ütles Tiina Säälik muiates.

Tema ja tüdrukute vahelise üksteisemõistmise kiirele saabumisele aitas kaasa tüdrukute tõdemus, et juhendaja annab neile piisavalt vabadust, ja juhendaja tõdemus, et tüdrukud on kõik ühtviisi loomingulised, aga samas isiksustena väga erinevad.

“Liina oleks näiteks parema meelega ainult hariliku pliiatsiga joonistanud,” meenutas Tiina. “Guaššvärvid sai talle poolvägisi kätte surutud. Alguses mässas ta nendega vaat et nutuga pooleks, siis aga hakkas asi istuma. Kui järgmisena õlipastellid käsile võtsime, sündis juba selline ilus asi.”

Ja Tiina näitas Liina pilti “Silmad”, mis stuudio töötoas seinal rippus. Oli tõesti ilus asi.

Sel teisipäeval maalisid Kaisa ja Liina guaššvärvidega suurt ühispilti. Et Kaisa on parema- ja Liina vasakukäeline, oli koostöö tehniliselt üpris sujuv. Aga sisuliselt?

“Minu jaoks on see suur mõistatus, kuidas kaks nii erinevat inimest koos maalida saavad,” ütles juhendaja. “Liina on väga suur korraarmastaja, Kaisa seevastu palju impulsiivsem.”

Liina ja Kaisa kavatsevad oma isamaalises vaimus ühispildi saata vabariigi juubelile pühendatud konkursile “Eestimaa — inimene, kodu ja perekond”. Koos võtsid nad hiljuti osa ka Tartu Kunstigümnaasiumi korraldatud karikatuurivõistlusest “Mida naerad, koolijüts?”.

Vabadus ja hinded

Küsimusele, miks nad lisaks kooli kunstiõpetuse tundidele veel õhtutigi maalimas-joonistamas käivad, vastasid tüdrukud mitmeti.

“Stuudios antakse rohkem vabadust ja ei panda hindeid,” ütles Marleen. “Ja siin ei pea iga kord lilli maalima.”

“Siin saab palju erinevaid asju proovida ning ju me siis tunneme, et me siin areneme,” ütles Kristen. “Tore on see, et juhendaja on ka ise noor ja saab kasvõi näiteks meie naljadest aru.”

“Minu jaoks oli kunstistuudio juhendajaks hakkamine täielik pea ees vette hüppamine,” ütles Euroülikoolis ruumikujunduse eriala lõpetanud ja pikalt maalimist harrastanud Tiina Säälik. “Õpetajaks ma ennast küll ei nimetaks: õpetaja peaks olema rangem ja õpetama mingi kindlapiirilisema programmi järgi. Mina püüan lihtsalt edasi anda seda, mida arvan teadvat ja oskavat. Olen sügisest alates päris palju ka ise õppinud: näiteks seda, kuidas ei-päevad oskusliku suunamisega jah-päevadeks muuta.”

Üheks hädaks, mis kunstistuudiot Tiina arvates kummitab, on see, et molbertite puudumise tõttu tuleb noortel maalida laual. See tähendab aga, et maalija ei näe oma tööd õige nurga alt. Kunstipäevade ajaks molbertid siiski laenati: need saadi Palamuse lähedal elavalt kunstnikult Sülli Reet Vainolt ning neid kasutati kolmapäeval Palamuse vaateid maalides. Mine tea, võib-olla saab mõnigi kunstipäevadel osalenu innustust sügisel kunstistuudiosse minna ja asjaga tõsisemalt tegelema hakata.

RIINA MÄGI