Viimase kahe kuu valitsuskriisid on tingitud Res Publica tõmblusest, mis said alguse välisministri vahetamisega veebruaris. Kuidagi ju tuleb reeturlikule Reformierakonnale kätte maksta, et kahe parempartei ühtimine ebaõnnestus. Sügisel koos Savisaart kukutades oli õhus vähemalt veel teoreetiline võimalus, et paberil kokku lepitud parteide ühinemisprojekt Tornaado ka teoks saab.
Tookord valetas reformikate esirääkija Keit Pentus nii suu suitses. Leiaks ainult põhjuseid Savisaare hülgamiseks. Täna on Pentuse-preili aga tunduvalt tagasihoidlikum. Tema üle kahe aasta kestnud töö Kesklinna vürstiriigi valitsejana sai otsa.
On selge, et Reformierakonna autimängimine nii Tallinnas kui Toompeal võtaks neilt igavese võimuerakonna maine ja sellega koos ka suure osa valijaid.
Partsi-Savisaare liit ka Toompeal
Res Publica poistebänd on mõistnud, et munitsipaaltasandil on oma kunagise põlisvaenlase Keskerakonnaga algatuseks võimuliitu kergem moodustada, sest enamushääled tulevad valutumalt kokku. Res Publica ja Keskerakond on juba ka riigi tasandil leivad sisuliselt ühte kappi pannud.
Eriti kurvas seisus on Rahvaliit, kes kogu oma usaldust mängu pannes ostis sügisel Keskerakonnast kokku terve saadikurühma inimesi ning pääses nii tagaukse kaudu volikokku ja linnavõimu manu. Täna käib aga mäng üle nende peade ja kalli hinna eest turule toodud nahk võib minna raisku.
Tegelikult on asi Tallinnas rohkemas kui järjekordses räpases võimuvahetuses. Oktoobrikuine Savisaare iga hinna eest kangutamine andis ränga hoobi usaldusele kogu meie poliitika vastu. Nüüd on Savisaare enda kaasabil sama kurbmäng jälle kord kordumas.
Uue poliitika musternäidis
Sotsiaaldemokraatide arvates ilmestab seda ilmekalt olukord, kus uut poliitikat lubanud Res Publica kinnitas ühel päeval Reformierakonnale allkirjaga, et nende koalitsioon jätkub. Nädala aega hiljem tuuakse aga lubadusi murdes volikokku tagasi oma Riigikogu liikmed ja moodustatakse kiirkorras uus koalitsioon Keskerakonnaga. Kahetsusväärselt ei tähenda allkiri Eesti poliitikas juba ammu enam mitte midagi. On siililegi selge, et linnapea Palts oleks Savisaarega juba paari nädala eest käed löönud, takistuseks sai aga Res Publica Tallinna piirkonna juhatuse vastuseis.
Selle murdmiseks tambiti peaministri isiklikul juhtimisel põrmu partei Tallinna piirkonna esimees.
Ja Riigikogus ei julgenud Keskerakond demokraatia alustalade vastu läinud justiitsministri umbusaldusega liituda. Kuidas sa siis oma uue liitlase ministrit rünnata saad! Seda, et alles paar päeva varem oli Keskerakond nõudnud ühemõtteliselt kvoodi-Vaheri lahkumist, ei mäleta varsti enam keegi.
Ausalt öeldes läheb viimase aja vastikult küünilisi poliitmänge vaadates süda pahaks. Ei jätku enam sõnu nende masendavate intriigide kirjeldamiseks. Iga uus vägisi otsitud põhjustega võimukriis vähendab usaldust kogu poliitika vastu. Aga meie tänased linna- ja riigijuhid ei taha seda mõista ja jätkavad tuimalt kogu meie riikluse naeruvääristamist.
Ühes euroopaliku riigis on heaks tavaks, et koalitsioonid püsivad kogu valimisperioodi. Isegi siis, kui kõik päris suures koosmeeles ei püsi. Ja kui enam kuidagi koos edasi minna ei saa, oleks kõige ausam lasta rahval erakorralistel valimistel uus valik teha. Sotsiaaldemokraatide hinnangul on Eesti poliitikutel kõige viimane aeg seda tõsiasja mõista. Muidu kaotab rahvas nende vastu ka viimase usalduse.
JAAK JUSKE,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna esimees