Töötasite varem lasteaias. Praegune amet on sellega võrreldes ilmselt tunduvalt teistsuguse iseloomuga, mitte nii rõõmus?
Õppisin kunagi hoopiski sideoperaatoriks, lasteaeda sattusin tööle juhuslikult. Olin seal aga päris kaua ja mulle meeldis väikeste lastega töö väga. Praegune amet oli tõeline väljakutse. Ega ma seda vastu võttes õieti teadnudki, mis see endast kujutab.
Kas praegu on selgeks saanud, mida see siis tegelikult kujutab?
Siin ei saa kunagi midagi lõplikult tehtud, vaid see töö on pidev ja kestev. Aga vähemalt tean, kuidas ja mida teen. Õieti ongi kõik selline, nagu ise teed. Ühemõtteliselt ei saa siin midagi võtta ja valmis retsepte ei ole ning tulemusi mõõta ei ole võimalik. Elame pigem ühe päeva korraga. Nii palju kui on peresid, on ka probleeme. Tean ka, et mulle meeldib inimestega suhelda ja olen selleks igati valmis ning et mulle on see töö tõeliselt südamelähedane.
Mida peate oma ametis kõige olulisemaks?
Inimlikkust eelkõige. Lastekaitsetöötaja ei ole mingi kuri ametnik, kes tahab vanematelt lapsi ära võtta, nõuab aru ja karistab. Kunagi võis selline arvamus olla ka mingil moel õigustatud, sellepärast küsibki vahel mõni lapsevanem, kui temaga vestelda soovin, et kas ta on midagi halvasti teinud. Eelkõige on vaja ikkagi asju arutada, nõu pidada ja omavahel normaalselt rääkida, et ühiselt saaks probleeme lahendada.
Mis on selles ametis kõige raskem ja mis kõige enam rõõmu valmistab?
Kõige raskemad on ikka kohtuasjad, kui laps vanematelt ära tuleb võtta ja lastekodusse paigutada. Karistaja on siis lapsevanema silmis ikka lastekaitsetöötaja, kes läheb hagejana kohtusse, kuigi otsuse on teinud vallavalitsus. Teisest küljest peab lastekaitsetöötaja seisma selle eest, et laps peresse tagasi saaks. See ongi suurim rõõm, kui nii juhtub või siis mõni laps lastekodust peresse võetakse.
Kas tunnete kõiki oma valla peresid ja lapsi?
Olen ju siinkandis sündinud ja kasvanud ja rahvas on mulle tuttav. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas linnas, kus inimesed on enamasti võõrad, seda tööd teha saadakse. Olen siiski püüdnud vältida ohtu võtta kedagi eelarvamustega, sest need on jällegi maal kergemad tekkima. Üritan võimalikult palju ringi liikuda ja kodusid külastada, et ühist keelt leida ja muredele koos lahendusi otsida.
Mis on Torma vallas perede ja lastega seoses suuremad probleemid?
Eks ikka analoogilised asjad mis mujalgi – laste koolikohustuste mittetäitmine ja muu sellega seonduv. Kodu peaks olema ikkagi koht, kus laps julgeb oma muredest kõnelda ja kus teda igati toetatakse. Kõik vanemad ei suuda oma eluga teatavasti toime tulla. On siis selleks sotsiaalsed põhjused, oskamatus elus läbi lüüa või alkoholiprobleemid. Mõne muudavad raskused tugevamaks, mõni annab paraku alla. Aga lapse kasvamiseks on oluline teatavasti isiklik eeskuju. Kuigi, eks sedagi on nähtud, et ka halb kodu on parem olukorrast, kui seda üldse pole. Ja lapsed on üldiselt ka seesugusele kodule lojaalsed.
Kellega on rohkem muret, kas poistega või tüdrukutega?
Millegipärast arvatakse ikka, et poistega. Ma ei ütleks päris nii. 13 -14-aastaselt on poistel kõige raskem aeg. Kui lähedased teda selles vanuses ei toeta, muutub ta väljaspool kodu “kõvaks meheks”. See on suuresti kaitserefleks, tähelepanu puudus ja mis kõik veel. Vaid koos muutuvad poisid agressiivseks kambaks, üksikult saab igaühega rääkida. Noorte asi ongi ju ajast aega piiride vastu võidelda olnud. Tegelikult pole kerge ei neil ega ka täiskasvanutel. On vaja suurt kannatlikkust ja veenmisoskust. Elu on aga näidanud, et kooli saab poisse kergemini tagasi kui tüdrukuid. Pealegi jõuab ju mõnigi tüdruk lapse saada. Oma vallas käivitasimegi eelkõige nende lapseohtu emade pärast perekooli. See on ennetava iseloomuga ettevõtmine, et nende lapsed omakorda kannatama ei peaks.
Kellele toetute ja mis jõudu annab?
Töös saan suurt tuge detsembrikuus loodud valla laste hoolekandekomisjonist. Need inimesed on suurt tänu väärt, nad teevad seda omast ajast ja tasuta. Isiklikult toetun oma kodule, maatööle, abikaasale ja täiskasvanud lastele Mailile ja Laurile. Ja kui meel väga mustaks muutub, lähen lasteaeda ja olen seal natuke aega väikeste laste keskel.
VAIKE KÄOSAAR
