Eestlased soovivad tarbida kodumaist toitu

85 protsendi elanike arvates peab põllumajanduspoliitika kaitsma keskmise ja väikese suurusega talusid.

Üle poole tarbijatest ehk 60 protsenti on valmis ostma mahetoitu ning 55 protsenti maksma selle eest rohkem, ütles Eesti Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg.

Eesti Talupidajate Keskliidu direktor Kaul Nurm ütles, et kuigi talupidajad lootsid ka ise, et tarbijad hindavad eestimaist toodangut, üllatas ometi see, et looduslähedase toodangu kättesaadavust peab oluliseks nii suur osa küsitletutest.

Kaul Nurme sõnul oli talupidajatele suureks toeks see, et koguni 85 protsenti elanikest toetavad keskmise ja väikese suurusega talude püsimajäämist ja arendamist.

Alternatiivsele talutoodangule pühendatud konverentsi käigus otsiti vastust küsimusele, kui suured võimalused oleksid mahetoiduainete tootmisel Eestis. Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg kinnitas, et need võimalused on suured, sest kaks kolmandikku tarbijaist on valmis neid ostma ja nende eest ka rohkem maksma.

“Konverentsi ettekandest jäi kõlama arvamus, et alternatiivsel põllumajandusel, eelkõige väikese turuosaga ni?itoodetel ja sealhulgas mahetoodetel, on hea potentsiaal Eestis ning eksportkaubana. Kuid tootjate edu on võimatu eeskätt teadliku ja järjepideva turundamiseta, kuid ka paindlikult ja kvaliteetselt suurenevate kogusteta. Tootjate endi poolt vaadatuna kasvab tööjõu nappusega seotud probleemide hulk. Loodan, et tuleva aasta alguses väiketootjate suhtes arvestavamaks muutuv õiguslik keskkond leevendab mõningaid muresid,” ütles Nurm.

Kaul Nurm ütles Vooremaale, et peaaegu kõigist konverentsi ettekannetest tuli välja, et alternatiivne tootmine on vajalik juba sellepärast, et luua maal rohkem töökohti, et seal areneks ettevõtlus tänu sellele, et suudetakse pakkuda midagi uut. “Näiteks piimakvoot on Eestile ette antud ja sealt palju edasi areneda ei ole. Toodetakse praegu ka mahepiima, kuid seda praegu eraldi ei turustata, see kogutakse kokku koos ülejäänud piimaga,” ütles Nurm.

Nurm tõi välja selle, et kui Vikerraadios tehti saadet ning küsiti ka inimeste arvamusi, toodi enamarmastatud alternatiivtoodetena välja küülikuliha, traditsioonilist eesti suitsusinki ja lambaliha.

Eriliste alternatiivtootmise vormidena Eestis tõi Nurm välja näiteks jaanalinnukasvatuse. Samuti kasvatatakse Eestis ka faasaneid nii-öelda jahindusturismi tarbeks, mis tähendab, et need linnud ei hukku mitte tapamajas, vaid jahimehe käe läbi. Eesti tingimustes on eksootiline ka kitsekasvatus ning kitsepiima ja kitsepiimajuustu tootmine, kuigi selliseid talusid juba on.

Ometi jäi konverentsil kõlama, et kuigi elanikud ostavad meeleldi mahetooteid, on neid raske turustada. “Jäi kõlama, et väga tähtis on alternatiivsete tootjate ühinemine, kuna suurtesse kaubanduskettidesse on üksikul tootjal raske pääseda,” ütles Nurm. Tema sõnul on suured kauplused nõus toodangut müüki võtma ainult juhul, kui on garanteeritud sellega varustamine aastaringselt,” ütles Nurm.

Nurme sõnul saab Eesti Talupidajate Keskliit talupidajaid aidata, sest on olemas kogemus teistest. Samuti saab keskliit vahendada kontakte, aidata suhelda erinevate institutsioonidega ning korraldada ettekandekoosolekuid.

Järvamaal tegutseva Kubja talu peremees Rein Sander, kes kasvatab ravimtaimi ning esines konverentsil ettekandega teemal, millised on talutootja võimalused ja probleemid oma toodangu turustamisel Eestis, ütles, et nad alustasid oma idee väljatöötamisega juba 1980. aastate lõpus. “Suurenesime koos turu vajadustega, kuid nüüd on turg hoopis seoses seadusandluse muutumisega kitsenenud,” ütles Sander. Tema sõnul oleneb ravimtaimede müük sellest, kuidas neid saab kvalifitseerida ja milliseid etikette neile kleepida. Ehk teisisõnu, kas tegemist on puhtalt ravimtee või hoopis maitsetaimedega. Kui tegemist on maitsetaimedega, makstakse selle eest odavamat hinda ja seda ei võta müüki apteegid, kuigi taimel on ka raviomadused. “Vaba turgu ravimtaimeturul ei eksisteeri: on paar-kolm hulgiettevõtet, kes edasi müüvad,” ütles Sander. Eestis tegutseb umbes kümmekond litsentseeritud ravimtaimede kasvatajat ja turustajat. Neid, kellel ei ole litsentsi, on rohkem, sest maitsetaimede turustamist vaja ei ole. Kubja talu kasvatab umbes 80 liiki maitse- ja ravimtaimi. Sanderi sõnul olid tõdemused, mis talukonverentsil esile tulid, küll olulised, kuid on oht, et ainult paberile need jäävadki.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus