Eestlased ei soovi karistuste kergendamist

Justiitsministeeriumi esindajad algatasid Eesti ühiskonnas tundliku diskussiooni karistuste liberaliseerimisest, kergemate kuritegude puhul vanglakaristuste osalisest asendamisest kriminaaljärelvalvega ja ühiskondlikult kasuliku tööga. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut korraldas mullu detsembris Eesti elanikkonna seas küsitluse, mis puudutas inimeste suhtumist kriminaalpoliitika liberaliseerimisse. Uuring näitas, et rahva arvates on Eesti ühiskonna jaoks praegu kõige suuremateks ohtudeks narkomaania ning HIV ja aids. Järgmise ohtude grupi moodustavad kuritegevus, alkoholism ja mõnevõrra üllatuslikult langes samasse ohutegurite rühma ka hirm inimeste tervise halvenemise suhtes. Uuring näitas, et teles näidatavad politseisaated mõjutavad inimeste arusaamu kuritegevusest, kuriteo toimepanijatest ja politseist. Rahva seas populaarsete politseisaadete peamine formaat on teha kuriteost uudis, sündmus, näidata kõiki detaile, verd ja surma, genereerida hirmu ja viha kuriteo toimepanijate suhtes. Politseinikust tehakse õigustatult kangelane, julge ja vapper tegelane, kes lahendab leidlikult olukordi ning saab kurjategijatega hakkama. Tulemuseks on, et politseisaated tõstavad politsei üldist reitingut ja politsei usaldusväärsust elanike silmis, märkis Avatud Eesti Fond. Samas näitas uuring, et inimesed, kes vaatavad regulaarselt erinevate telekanalite politseisaateid, tahaksid veelgi karmistada olemasolevaid karistusi kuriteo toimepanijate suhtes. Justiitsministeeriumi sotsiaalselt tundlik eesmärk leevendada karistusi ja kergemate seadusrikkumiste puhul asendada vangistus muude karistustega, kohtab äsjase uuringu andmetel küllalt suurt vastuseisu elanike seas. VOOREMAA