Puuvilja- ja marjahoidistest valmistati tänavu kodudes kõige sagedamini moose (83% peredest). Mooside kõrval olid levinumateks hoidisteks marjade ja puuviljade sügavkülmutamine (74% peredest), mahlade ja kompottide valmistamine (72% ja 57% peredest). Vaid 13% Eesti peredest ei ole viimase kahe aasta jooksul kodus moose teinud. 2005. aastal valmistati ühe elaniku kohta keskmiselt kõige rohkem mahla ? 15,95 liitrit, moose valmistati 6,37 liitrit, kompotte 3,98 liitrit ja külmutatud marju 3,45 liitrit. Perede hinnangul on hoidiste kogused jäänud 2005. aastal üldiselt samale tasemele 2004. aastaga. Mahlade kogused on 2005. aastal suurenenud, mis seletub hea õuna-aastaga. Küsitlusele vastanud peredes, kus 2005. aastal tehti puuvilja- ja marjahoidiseid, kulus keskmiselt pere kohta hoidistele 30 kg suhkrut. Laiendades tulemusi Eesti elanikkonnale: 2005. aastal kulus 1 elaniku kohta hoidiste tegemiseks 10,2 kg suhkrut, kokku hoidistele 14 tuhat tonni suhkrut. 2005. aastal kasutati hoidiste tegemiseks nii enne, kui peale EL-ga liitumist ostetud suhkrut. 44% peredest kasutas ainult peale liitumist ostetud suhkrut, 33% kasutas nii enne, kui peale liitumist ostetud suhkrut ja 23% peredest kasutas ainult enne 1. maid 2004 ostetud suhkrut. Enne EL-ga liitumist varutud suhkru jääki märkis 23% peredest, keskmiselt oli suhkrut nendes peredes järgi 28,64 kg. Ühe elaniku kohta oli ?Euroopa Liidu eelset? suhkrut järel 2,5 kg, Eesti peredes kokku 3,4 tuhat tonni. Kahe aasta peale on elanikud hoidistele ja jookidele (koduõlu, vein, kali jms) kulutanud kokku ca 30 tuhat tonni suhkrut. Varasemalt avalikkusele esitatud elanike poolt enne EL-ga liitumist varutud suhkrukogusest (hinnanguliselt 42 tuhat tonni) moodustab peamise osa hoidisteks kasutatud suhkur. Ülejäänud kogus jaguneb eratarbimise ja mesinike vahel. Uuring valmis Põllumajandusministeeriumi tellimusel. VOOREMAA
