900 000 väljastatud isikutunnistusest 205 568 on antud Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Kehtivaid isikutunnistusi on 824 542 ning seega on Eestis ID-kaart umbes 80 protsendil 15-74-aastastest elanikest. Kehtivate isikutunnistuste omanikest on 43 protsenti mehed ja 57 protsenti naised, vanuseliselt on kaardiomanikke nii alla aastavanuste kui 102-aastaste isikute seas. Kõige enam isikutunnistusi on välja antud Harju maakonnas (46 protsenti), Ida-Virumaal (13 protsenti) ning Tartumaal (9 protsenti). Mullu sai isikutunnistuse 214 731 inimest, tänavu esimeste kuude jooksul 16 918 inimest. Järk-järgult on kasvamas ID-kaardi elektrooniline kasutamine. Alates 2002. aastast on antud ligi miljon digiallkirja. Elektrooniliseks isikutuvastamiseks, näiteks internetipanka, e-maksuametisse ja kodanikuportaali sisselogimisel, ID-pileti ostmisel, uue isikutunnistuse või reisidokumendi taotlemisel on ID-kaarti kasutatud ca kahel miljonil korral. Mullu suurendas ID-kaartide elektroonilist kasutamist võimalus elektrooniliselt hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Kokku kasutas elektroonilise hääletamise võimalust kolme päeva jooksul 9317 isikut. Siseriiklikult on kõige massilisema kasutusega ID-kaardi rakendus hetkel tõenäoliselt elektrooniline sõiduõigus ehk ID-pilet. Miljones ID-kaart loodetakse välja anda 2007. aastaks. VOOREMAA
