Eestis oleks vaja hubaseid hooldekodusid ja pansionaate

Ka Eesti elanikkond vananeb jõudsalt ning tulevikus peab pansionaatidele ja hooldekodudele tunduvalt rohkem tähelepanu pöörama, kui me praegu seda teeme.

Kindlasti on hooldekodude mainet vaja veelgi parandada.

Praegu on nii, et kui keegi viib oma ema või isa hooldekodusse, tembeldab suguvõsa ta otsekohe perekonna reeturiks. Sellest tuleks üle saada ja mõelda eelkõige eaka inimese turvalisusele ja heaolule. Üksi metsakülas elava eaka pärast peaksid omaksed tunduvalt rohkem muretsema kui hooldekodus viibiva pärast.

Inimene saab olla kodu lähedal

Väga tihti samastatakse hooldekodu hooldushaiglaga. Need pole aga samade ülesannetega asutused. Kindlasti on eakatele vaja ka hooldushaiglaid.

Tabivere vald on aru saanud, et vallal on oma hooldekodu odavam pidada kui osta teenust mõnest teisest sarnasest asutusest väljastpoolt.

Hooldekodul ja lasteaial on ühine köök, samuti pestakse koos pesu ning on kogu hoone peale on palgal üks majahoidja.

Oma valla eakatele inimestele mõeldes on paljudele mõneti lihtsam, kui inimene on oma kodu lähedal.

Meil on vanemal inimesel võimalik talveks hooldekodusse tulla, kui ta lume ja libedusega ei saa poes käia ega jaksa vett ning puid tassida ja tuba kütta. Suvel saab inimene jälle oma maakodus olla. Ka omastel on lihtsam hooldatavat vaatamas käia, kui ta on lähemal.

Praegu käivad inimesed üsna kaugele tööle, sõitmistele kulub omajagu aega ja siis ei olegi õhtuti enam mahti eakat hooldada.

Meie hooldekodusse on praegu järjekord, kõiki soovijaid me kahjuks veel ära mahutada ei suuda.

Tabivere laiendab hooldekodu

Tabivere vald alustas tänavu oma hooldekodu laiendamist. Kolm uut tuba on valmis, kolm saab valmis 2005. aastal. Siis pole enam kuhugi laieneda, tuleb juurdeehituse peale mõtlema hakata. Pidev laienemisvajadus tuleneb nõudlusest hooldekodu kohtade järele, nõudlus suureneb pidevalt.

Tabivere vald on hooldekodu rajamisel teinud koostööd Tartu vallaga, mistõttu meil tuleb tagada ka nende jaoks kokkulepitud arv kohti.

Praegu me ei suuda iga vanurit oma hooldekodus eraldi tuppa paigutada, sest ruumi lihtsalt pole. Ideaalis peaks olema hooldekodu asuka käsutuses ka väike kööginurk, kus ta endale süüa saaks teha ja omaette telerit vaadata.

Hooldekodu peaks saama kohaks, kuhu inimesed ise tahavad tulla. Saksamaal see nii ongi. Tabivere vallal on Saksamaal Geilenkirchenis sõpruspiirkond. Seal on hooldussüsteem üles ehitatud ärile, kohalik omavalitsus ei doteeri hooldekodusid.

Peab arvestama muidugi seda, et nende vanurite elatustase on midagi muud kui meil. Sellepärast peab meil kohalik omavalitsus ikkagi vanurite hooldusele peale maksma, päris iseseisvalt meie hooldekodud veel toime ei tule.

Saksamaa kogemus – eakad soovivad hooldekodusse

Ühte sotsiaalsesse rühma kuuluvad vanurid on seal kokku koondatud ühte kohta. Inimesed tahavad ise sinna tulla ja tunnevad koos olemisest selget rõõmu.

Sakslastel on prestii?ikas olla oma hooldekodu sponsor. Hooldekodu fuajees on õunapuu, kuhu riputatakse sponsorfirma nime ja logoga õunad põhimõttel mida rohkem raha annetad, seda suurem õun. Kuldsponsori õunu aasta lõpuks maha ei võetagi, ülejäänud korjatakse ära. Ja kes tahab uuesti oma logoga sinna puu külge saada, peab taas rahakotti kergendama.

Selles hooldekodus oli rakendatud nn tunnisüsteemi, mille eest nad said mõned aastad tagasi ka Saksamaa innovaatikaauhinna. Oli kokku lepitud, et majas peab olema igal ajahetkel näiteks 5 medõde, 5 arsti ja 5 hooldajat jne. Töötajate graafik oli koostatud nii, et ettenähtud arv vastava ala spetsialiste oli majas, kuid mitu tundi keegi töötas, oli juba kokkuleppe küsimus. Töötajad said omavahel kokkuleppele, omanikku ei huvitanud, kas üks töötaja töötas päevas 2, 4 või 6 tundi. Selline süsteem tagas ka üliõpilastele, väikeste lastega vanematele võimaluse tööl käia.

Kuna Saksamaa reeglite kohaselt ei tohi ühes majas koos olla üle 80 hoolealuse, nõudlus piirkonnas on aga olemas, otsustati sealgi hooldekodu laiendamiseks ehitada uus lisahoone.

Tõenäoliselt kujunevad ka meie hoolekandeasutused pikemas perspektiivis isemajandavateks asutusteks, kus paljud eakad ise soovivad oma pensionipõlve väärikalt veeta.

KAJAR LEMBER, Tabivere vallavolikogu esimees
AARE AUNAP, Tabivere vallavanem

blog comments powered by Disqus