Laupäeval toimunud Eesti Külaliikumise Kodukant üldkogul kuulutati välja Eestimaa aasta küla valimised. Kodukandi juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul kandideerivad tiitlile möödunud aasta lõpul valitud ja selle aasta alguses valitavad aasta külad kõigist Eesti maakondadest. „1. märtsiks on kõik kandidaadid selgunud ja mais alustab aasta küla hindamiskomisjon oma ringsõitu,” selgitas ta.
Traditsiooniliselt on hindamiskomisjoni tööd juhtinud Riigikogu spiiker. Kõik aasta küla tiitlile kandideerivad külad peavad tegema end tutvustava video. Kandidaatide seast kuulutatakse 2019. juuli lõpus toimuval Eesti Külade Maapäeval välja Eestimaa aasta küla, aga juba varem, juunikuus, saab rahvas oma lemmiku valida. „Aasta küla on üks meie tänavusi tippsündmusi, sest 2019 on Kodukandi suursündmuste aasta: juba 26. jaanuaril tuleb kokku II külavanemate foorum, suvel kogunevad külad aga suurele Eesti Külade Maapäevale, kus aasta küla pidulikult välja kuulutatakse,” märkis Habakukk.
Maakondadest on oma aasta küla teada Harjumaal ja Pärnumaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Valgamaal ja Võrumaal. Jõgevamaa aasta küla on Sadala külade piirkond, Tartumaa aasta küla on Lohkva küla Luunja vallas.
„Tänavuse aasta küla valimise üheks märksõnaks on kahtlemata elujõulisus. Me otsime külasid, kus juhtmõtteks on koostöö nii külasiseselt kui ka teiste küladega, on paika seatud eesmärgid ja ühised tegevused,” kõneles Habakukk. Tema sõnul on oluline just külade tegevus pärast haldusreformi, mis senise harjunud olemise pea peale pööras. „Külad, kus muutusi võimalustena nähakse, ei pea kartma hääbumist või ääremaastumist ning jätkavad ka reformijärgselt hoogsat tegutsemist,” usub Habakukk.
VOOREMAA
