Samal ajal tegutses järvel teinegi Eesti-Vene järveuurijate rühm, kes võttis kompleksselt veekeemia, -elustiku ja põhjasetete proove Mustvee lähistelt kuni Velikaja jõe suudmealani Pihkva järves. Hetkel jätkuvad veetaimestiku uuringud Peipsi loodekäärus ja põhjarannikul
Tammispää-Kauksi piirkonnas.
Euroopa suurima piiriveekogu tervis ei ole kuigi hea. Seisundi täpsustamiseks võtsid ekspeditsioonil osalejad ka veeproove klorofüllisisalduse ning sinivetikamürkide määramiseks. Järvevees oli palju sinivetikaid ja vesi oli nii hägune, et läbipaistvus küündis Pihkva järvel ja mitmel pool Lämmijärve Eesti-poolsel rannikul vaevalt poole meetrini. Kuumade päikesepaisteliste ilmadega vohavad vetikad järvel praegu kõvasti.
Ekspertide hinnangul vajavad Peipsi ja tema valgla keskkonnaprobleemid kiireid lahendusi. Viimaste aastate ühisekspeditsioonide andmed näitavad, et põhiline reostus satub järve lõuna poolt. Suurimaks valupunktiks on Pihkva linn, mille reoveed sisaldavad palju fosforit.
Velikaja jõe kaudu kandub praegu piirijärve üle poole kogu jõgede fosforikoormusest.
Ühisekspeditsioonil kogutud veeproovid saadetakse vetikamürkide sisalduse määramiseks Tallinnasse Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti. Lõpliku hinnangu Peipsi järve tervisele saab anda siis, kui laboritest saabuvad ekspeditsiooni käigus kogutud proovide analüüside
vastused.
BRITA MERISALU,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
