Möödunud aastal uuriti põhjalikult üheksa, peamiselt Lõuna-Eestis asuva väikejärve kalastikku. Luubi all olid nii linaski-, latika- kui ka ahvenajärved. Teiste seas ka meie maakonna veekogud Kuremaa ja Endla.
„Veerandsaja aastaga on uuritud juba vähemalt 234 Eesti väikejärve seisundit, mis on tähtis meie sisevete kalavarude hindamisel ja selles vallas otsuste tegemisel,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
„Kahtlemata on ülevaade põnev lugemine ka kalastajatele, sest eduka püügi eelduseks on hea tunda, mida ja kus püüad. Kogu kalastamise juures on tähtis, millised tingimused on loodud püügile minekuks ja sealt tulekuks. Oleks ju meeldiv, kui paadi vettelaskmiseks on slipid või saagi küpsetamiseks RMK lõkkeplatsid.“
Uuringust leiab praktilist teavet
2019. aastal tehti ihtüoloogilisi välitöid üheksal looduslikul järvel. Uuriti hinnatud Tõhela ja Suurlahe linaskijärvi ning Kuremaa, Õisu, Veisjärve ja Nõva Veskijärve latikajärvi. Ahvenajärvedest uuriti Parika ja Ruhijärve. Kõikidel neil käib ka nakkevõrkudega harrastuslik kalapüük. Lisaks uuriti, kuidas jäävad linaskid üle talve ellu Endla järves, kus sügiseti on madal veetase.
„Olgugi et kõik järved on omanäolised ja erinevad, ühendas enamikku üks: lisaks tavapüünistele püütakse nendes ka harrastuspüüdjatele mõeldud nakkevõrkudega,“ märkis kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
„Nakkevõrkudega harrastuspüük on väikejärvedel küll populaarne, aga õngpüünistega püük ehk aktiivne harrastuspüük on kalanduspoliitiliselt eelistatum. Seetõttu suureneb kindlasti surve, et nakkevõrguga püügivõimalused väikejärvedes väheneksid.“
Seda, et väikejärved on õngemeestele väga tähtsad, näitavad saagiuuringud, mille kohaselt julgelt pool harrastajate haugi- ja ahvenasaagist tuleb just väikestest siseveekogudest.
Kuremaa järve puhul leiti, et tegemist on uuritutest kõige põhjapoolsema järvega. Hüdromorfomeetrialt sarnaneb see mõneti Saadjärvega, olles sügav ja põhjakihtideni suhteliselt hapnikurikas. Läbipaistva vee tõttu ei sobi veekogu kohale, kuigi talipüügil seda siit igal aastal tabatakse.
Sajandite vältel on järve asustatud eri kalaliike, kuid kahjuks pole paljud neist püsima jäänud. Järvel püüavad kutselised kalurid eelkõige mõrdadega, lisaks toimub harrastuskalapüük nakkevõrkudega. Kalasaak küündis 2018. aastal 5,75 tonnini. Põhiliselt püütakse seal latikat, kuid olulisel kohal on angerjad, keda püütakse mõrdade ja põhjaõngedega ning kütitakse vee all harpuunpüssidega.
Endlast püütud 11-aastane ahven
Kuremaa järve madalaveeline osa moodustab järve kogupindalast alla veerandi. Kalastamiseks on järvel väga head võimalused ja juurdepääsud mitmelt suunalt, ka majutustingimused on suurepärased. Kalanduslik hinnang veekogule on hea kuni väga hea.
Veel uuriti, kuidas on soojad ja veevaesed talved mõjunud looduskaitsealal asuva Endla järve kalastikule.
„Endla järv on teadupärast madala veega ning kui ikka taevast midagi alla ei tule, tekitab järve olukord muret,“ selgitab Eesti maaülikooli kalastiku-uurija Teet Krause oma uuringuaruandes. Ta lisas, et 2018. ja 2019. aasta talvel märkasid Endla järvel ja ümbruskonnas kalastanud ning seal liikunud kalamehed, et järve suubuvas peakraavis ja selle suubumiskohas on hulgaliselt surnud kalu. Haugide, särgede, ahvenate hulgas nähti ka linaskeid, kes on ajutise hapnikupuuduse ehk hüpoksia osas vähem tundlikud ja taluvad ekstreemseid olusid paremini.
Katsepüügil tabati 60 linaskit, paar kudenud haugi, paar säinast ning seni suurim Endla järvest välja püütud ahven, mis oli 1180grammine ja osutus koguni 11aastaseks. Analüüside põhjal saab väita, et Endla kalastik elas talve üle päris hästi. Endla järve linaski, haugi ja ahvenaasurkond talvitus vähemalt rahuldaval tasemel ja annab püügivõimalusi tulevikuski.
Kalastiku uurimise väikejärvedel tellib igal aastal keskkonnaministeerium. Uuringuga selgitatakse kalavarude seisundit Eesti väikestes siseveekogudes, kus on lubatud nii kutseline kui ka harrastuslik kalapüük nakkevõrkudega, aga ka ainult harrastuslik kalapüük õngpüünistega.
Saadud teadmised on aitavad loodetavasti leida optimaalseid ja parimaid võimalusi, kuidas veekogudel püüki korraldada, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suurenevale hulgale harrastuspüüdjatele.
IMRE ERIMAA
