Kodukandipäeval rääkisid meie rahvusteatri ajaloost ning kitsamalt kohaliku teatritegemise järjepidevusest valla kultuurijuht ja Tabivere rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann ning Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg.
Etenduse andmise elemente oli tegelikult juba meie folklooris ja rahvakommetes, väitis oma ettekandes Tiina Tegelmann. Näiteks võib ka mardi- ja kadrisandis käimist omamoodi etenduseks pidada. Päris-teatrist eraldab sellist esinemist vaid asjaolu, et sandinaljade puhul puudus täpne piir näitlejate ja publiku vahel ? kaasa haarati kõik. Samuti olid omaette vaatemängud kirikute pidulikud jumalateenistused, vaimulike ristikäigud jne.
Oma, eestikeelsest teatrist saame rääkida muidugi alles seoses Lydia Koidula, tema ?Saaremaa onupoja?, ?Kosjakaskede? ja ?Säärase mulgiga?. 1906. aastal valminud ja sama aasta augustis Kitzbergi draamaga ?Tuulte pöörises? avatud ?Vanemuise? teatrimajast arvestame oma kutselise teatri algust.
Tiia Pärtelpoeg rääkis aga Ella Mahlapuust ? siitsamast Maarja-Magdaleenast pärit andekast asjaarmastajast-näitemängutegijast. 17-aastaselt mängis 1897. aastal sündinud Ella Mahlapuu esmakordselt päris-näitelaval tollases Maarja-Magdaleena Seltside Majas. Ellast kujunes tõeline teatrifanaatik ? näitleja ja lavastaja, kes tegeles näitemänguga 1962. aastani ja viis selle harrastuse oma kodukandis kõrgele tasemele.
Kummalisel kombel on aga sajandivanused eesti näidendid moes ja nendes lahatavad teemad aktuaalsed praegugi.
Maarja rahvamaja näitering tõi 2004. aasta hilissügisel lavale Kitzbergi ?Pila-Peetri testamendi?, millest Aivo Lõhmuse sule all tänapäevane ?Pula-Peetri pärandus? saanud oli. Tükk õnnestus Maarja näitemängutegijatel hästi ja on nii populaarne, et rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoja sõnul seda ikka veel mängukavast ?maha kanda? ei saa ? nii palju on kutseid külalisesinemisteks. Tuleval kevadel kavatsetakse Ella Mahlapuu 110. sünniaastapäevaks selgeks õppida uus täispikk näidend.
Et vanameister Kitzberg ka Tabivere Harrastusteatri rahvale südame järele on, tõestas asjaolu, et nad kevadel oma tegutsemise jätkamise märgiks esimest tükki valides ?Veli Hennuga? veidi ulakalt ümber käisid. Nii valmis Jaan Kaasiku ja teatritrupi ühistööna ?Armastus ja külmad varbad?, mis maakonna näitemängupidustustel parimaks tunnistati ja ka laiemale publikule, kes nalja mõistab, hästi ?peale läheb?.
Äksi kihelkonnapäevaks, mida sel suvel 9. juulil peetakse, saab Tabivere Harrastusteatril lavaküpseks, õigemini küll rannaküpseks Priit Aimla ja Tõnis Lepa kirjutatud “Saadjärve saamise lugu”. Uhiuut humoorikat vabaõhunäidendit mängitakse Äksi kiriku taga Saadjärve kaldal kokku kolmel päeval. Reedel, 7. juulil antakse üks, laupäeval kaks ja pühapäeval ehk kihelkonnapäeval samuti õhtul üks etendus.
KAIE NÕLVAK
