Eesti saab Euroopa Liidult perioodil 2021-2027 struktuuritoetusteks 3,37 miljardit eurot

SISUTURUNDUS

Järgneva Euroopa Liidu (EL) struktuuritoetuste rahastusperioodi toetused jagunevad järgnevate valdkondade vahel: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti ja Inimestele Lähedasem Eesti.

„Eesti majandus on kasvanud ja liikunud oluliselt lähemale EL keskmisele majandustasemele. Kui eelmistel eelarveperioodidel keskendusime põhivajadustega seotud investeeringutele – teed, vee infrastruktuur, haridusasutused, haiglad ning teenuste arendamisele, siis nüüd on fookuses nutikam ja rohelisem kasv. Õnneks langevad need kenasti kokku Euroopa Liidu prioriteetidega – digi- ja rohepöördega,” selgitab Kadri Tali, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juht.

„Digipöördele struktuurivahendite toel uue hoo andmine on Nutikama Eesti üks peamisi rõhuasetusi. Võrreldes eelmist ja uut rahastusperioodi, on plaan investeerida senisest enam teadusarenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkondades koostöö tõhustamisse teadusasutuste ja ettevõtjate vahel ning uuenduslike digitaalsete lahenduste juurutamisse. Eesti ettevõtete digitaliseeritus ja automatiseeritus on võrreldes teiste EL riikidega märksa madalam, mistõttu keskendutakse struktuuritoetuste abil seniste ärimudelite ümberkorraldamisele, uute toodete ja teenuste väljatöötamisele ning seeläbi ettevõtete konkurentsivõime kasvatamisele.

Kuna Eesti ettevõtted on ühed ressursimahukamad Euroopa Liidus, jätkatakse uuel toetuste perioodil ka senise ettevõtete ressursitõhususe meetmega, mis on rohepöörde elluviimisel väga olulisel kohal. Ettevõtluse kõrval on oluline jätkata ka digiriigi arengu toetamist, et avalike teenuste kasutamine oleks kodanikel ja ettevõtetel mugavam ja kiirem ning investeerida kvaliteetsesse ja kiiresse internetiühendusse koos 5G võrguga nii elu- ja ettevõtluspiirkondades kui ka suuremates transpordikoridorides,” ütles Tali.

Rohe-eesmärkide saavutamiseks on Eesti läbi kolme Euroopa Liidu eelarveperioodi investeerinud ligi ühe miljardi eurot puhta joogi- ja reovee käitlusse, uuel perioodil keskendutakse järgmistele valukohtadele. Näiteks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks on meil vaja hoonete energiatõhusust suurendada. Tali sõnul suuname sinna ligi 400 miljonit eurot, umbes pool roherahast. Säästlikkusse liikuvusse investeeritakse ka algaval toetuste perioodil märkimisväärses mahus – selleks, et kasutaksime keskkonnasõbralikke kütuseid, harjuksime ühistranspordi ja säästlikumate lahendustega ja „pargi- ja reisi”-süsteemiga. Kavas on arendada nii trammiliiklust kui kõnni- ja jalgrattateid ning toetada Ühendatuma Eesti raames raudteevõrgu elektrifitseerimist, et muuta rongiliiklus keskkonnasõbralikumaks ja kiiremaks. Samuti on kavas jätkata 2+2 maanteede ehituse ja rekonstrueerimisega.

Üks suurtest väljakutsetest kliimaeesmärkide saavutamisel on jäätmekäitluse tõhusam korraldamine – 2018. aastal läks vaid 28% kodumajapidamiste jäätmetest ringlusesse. Struktuuritoetuste kaasabil on eesmärk jäätmekäitlust korrastada, et meie kõigi ühine keskkonnajalajälg oleks järjest väiksem.

Arvestades demograafiliste trendidega, jätkatakse Sotsiaalsema Eesti raames põhikoolivõrgu korrastamisega. Kohalikel omavalitsustel aidatakse renoveerida koolimaju, muuta neid energiatõhusamaks ning multifunktsionaalsemaks, tuues koolihoonetesse muid kohalikke teenuseid. Tervishoiu infrastruktuuri investeeringuid on varasemalt tehtud Tartu Ülikooli Kliinikumi, PERH-i ning keskhaiglatesse. Uued struktuuritoetused on aga suunatud üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste integreerimisele. Heaks näiteks on pilootprojektina Viljandi haigla. Tervishoiuinvesteeringute ning hoolekande reformi kõrval on Sotsiaalsema Eesti eesmärgi raames kavas panustada elukestvasse õppesse ja tööturu vajadustele vastavate oskuste arendamisse.

Regionaalse suunitlusega Inimestele lähedasem Eesti eesmärgil on kaks fookust: linnapiirkondade arendamine, mis keskendub linnaruumi arendamisele ja targa linna pilootlahendustele ning regionaalne ettevõtlus ja kohalike avalike teenuste pakkumise arendamine.

Rahandusministeerium loodab saada rahastusplaanidele Euroopa Komisjoni heakskiidu aasta lõpuks ning seejärel avada meetmed esimesel võimalusel.

Loe lisaks:
www.rahandusministeerium.ee

Mida mina Euroopa Liidu toetustest saan?

Martin Karro,
EL toetuste korraldusasutuse juht Riigi Tugiteenuste Keskuses

Enamik meist on märganud Euroopa Liidu logo plakateil, mis ehivad maanteede alguspunkte, suuri muuseume ja külastusekeskuseid, koolimaju ja tervisekeskuseid. Nii võib jääda mulje, justkui rahastataks toetusrahast peamiselt taristuprojekte ja ehitataks vaid suuri hooneid. Paljud kasusaajad jäävad seega varjule, sest igale nõustamisteenust või käendust saanud inimesele ju logokleepsu külge ei pane.
Riigi Tugiteenuste Keskus haldab Euroopa Liidu struktuurifondide korraldusasutusena toetuste andmebaasi, kus on tallel kõik 17 aasta jooksul üle Eesti toetusraha abil ellu viidud rohkem kui 37 000 projekti. Suurim toetus,
187 miljonit eurot, on läinud erinevate tööturutoetuste rakendamiseks ning ümberõppevõimaluste tagamiseks. Teisel kohal enim toetust saanud projektina on ettevõtjate laenukapitali kättesaadavus ning neile laenude ja käenduste andmine – kokku ligi 140 miljonit eurot toetust. Need on projektid, mis aitavad inimest kõige otsesemalt ning annavad tuge meie kohalikele ettevõtjatele, korteriühistutele, peredele, töötuks jäänud inimestele.

Eurotoetused Jõgevamaal

Piirkonna mahukaim projekt on olnud Jõgeva Põhikooli õppehoone ja õueala rekonstrueerimine. Nii kohalikule kui ka siseturistile pakuvad avastamisrõõmu nii eurotoetust saanud Kalevipoja ja Palamuse muuseum kui ka Kamari järve veekeskus, tuntud ka kui Põltsamaa WPark, mis avati mullu. Energiasäästlikumaks on ehitatud nii Põltsamaa kui Jõgeva tänavavalgustus.
17 aasta jooksul on Jõgeva maakonnale EL toetuseid antud ligi 82 miljonit eurot, millele lisanduvad üleriiklikest ja maakondade vahelistest projektidest saadud toetused. On see siis AS-i Puit-Profiil ressursitõhusamaks muutmine või kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste arendamine Tormas;
Annikvere jalg- ja jalgrattatee ehitamine või Põltsamaa silla rekonstrueerimine; puudega inimeste kodude kohandamine Põltsamaal, Mustvees ja Jõgeval – neid kõiki on toetanud Euroopa Liit, et panna õlg alla piirkondadele, mis Eesti pealinnast kaugemal.

*Kui soovid rohkem teada oma piirkonna eurotoetuste kohta, küsi Riigi Tugiteenuste Keskusest press@rtk.ee

blog comments powered by Disqus