Ühelegi riigiettevõttele ei tohiks üllatuseks olla, et Eesti on hajaasustusega riik. See tähendab paratamatult kompromisside ja nutikate lahenduste otsimist. Kuid mida tuleks teha riigiettevõttega, kus domineerib suhtumine, et teenus saaks toimida mugavamalt kui klienti pole?
Omniva viimaste aastate juhtimine põhjustab suure tõenäosusega meelehärmi nii postiteenuse tarbijatele kui ka suurtele meediaväljaannetele. Järjepidevalt loobitakse õhku ideid, neid eelnevalt läbi arutamata. Seda oleme näinud lehtede kojukande päevade vähendamises, postkontorite sulgemises kui nüüdses teates, et peagi ootab perioodika kojukannet järjekordne hinnatõus.
Tagasikäik Eesti regionaalpoliitikale
Selliste otsustega antakse tagasikäik Eesti regionaalpoliitikale, sest inimestele edastatakse järjepidevalt sõnumit, mille kohaselt ei ole üks riiklikult oluline teenus maapiirkondades kättesaadav. Mis maaelu säilitamisest me üldse räägime, kui üks riigile kuuluv ettevõte käitub järjepidevalt risti vastupidi? Kusjuures seda tehakse vaatamata asjaolule, et riik on eraldanud täiendavaid vahendeid maakojukande tagamiseks.
Eriti veider on Eesti Posti ja meie suuremate meediaväljaannete suhe. Viimastel aastatel suletakse postkontoreid ja vähendatakse kirjakastide arvu. Lisaks sellele on vähendatud kirjade kojukande päevi kuuelt viiele. Maapiirkondades ja väiksemates linnades on samal ajal teada tuntud probleem, et lehed ei jõua inimeste postkastidesse hommikul, vaid päeva teises pooles. Seda juhul kui veab. Minu enda viimaste kuude kogemus on see, et laupäevane leht potsatab postkasti alles esmaspäeval. Selle aasta algul arutasime seda teemat koos Omniva juhtkonnaga riigikogu maaelukomisjonis. Kui komisjoni arutelu käigus lubati, et lehed jõuavad postkastidesse hiljemalt kella 14.-ks, siis hetk hiljem telekaamerate ees see lubadus unustati.
Kõik need eelnevalt mainitud kvaliteediprobleemid on vähendanud paberlehtede tellijate arvu. Nüüd pakub Eesti Post lahenduseks 11-protsendilist hinnatõusu. Ainuke probleem on see, et tegemist pole lahendusega, vaid sammuga, mis vähendab lehetellijate hulka veelgi.
Vaja lahendust, mis arvestab kõigi huvidega
Meie ühiskonna huvides on, et inimesed oleksid informeeritud ja riigis toimuvaga kursis. Selle lahutamatuks osaks on ajalehtede kojukanne. Iga ettevõtte ülesandeks on teenida tulu, aga seda tehakse tavaliselt parema ja kvaliteetsema teenuse kaudu, mitte kvaliteedis järele andes. Eesti Posti viimase aja tegutsemisest jääb mulje, et nende eesmärk on meediaettevõtete väljaantavate lehtede väljasuretamine. Selle tulemusena jäävad meil alles ainult maksumaksja raha eest väljaantavad kohalike omavalitsuste ajalehed, mis on tihti poliitiliselt kallutatud.
Kui kaua võetakse meediaettevõtetelt senisest kehvema teenuse eest suuremat tasu? Selline suhtumine ei rahulda meie maapiirkondade inimeste ja meediaettevõtte huvisid. Seni kuni paberlehe järele on nõudlust, tuleb tagada kvaliteetne teenus mõistliku hinnaga. Minister Kert Kingo peab mõistma, et küsimus ei ole meediaväljaannete ärimudelis, vaid koostööpartneri käitumises, mistõttu on riigikogu rahanduskomisjon andnud ministrile edasi seisukoha, mille kohaselt tuleb kiiresti leida tänasele olukorrale pikaajaline lahendus, mis arvestab kõikide osapoolte huvidega.
Aivar Kokk, Rahanduskomisjoni esimees
Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees
