Eesti lipp on ühtaegu riigilipp ehk riigi sümbol ja rahvuslipp ehk rahvussümbol. Viimase pärast on igaühel õigus heisata Eesti lipp. Soovitav on seda kasutada tähtpäevade ja muude oluliste sündmuste äramärkimiseks. Näiteks on sobilik muuta perekondlik tähtpäev pidulikumaks Eesti lipu heiskamisega.
Riigikogus vastu võetud Eesti lipu seadus kohustab kõiki Eesti lippu heiskama kolmel päeval aastas: iseseisvuspäeval, 24. veebruaril, võidupühal, 23. juunil, ja taasiseseisvumispäeval, 20. augustil.
Kolmeteistkümnel lipupäeval aastas heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. Alaliselt on Eesti lipp heisatud põhiseaduslike institutsioonide, valitsusasutuste, maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste esindushoonetel ning piiripunktides. Koolid heiskavad Eesti lipu kõikidel koolipäevadel.
Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul. Eesti lippu ei langetata jaaniööl.
Suhtugem austusegaEesti lipu seadus kaitseb meie lippu igasuguse väärkohtlemise eest. Keelatud on seda purustada, rüvetada või mõnel muul viisil teotada. Eesti lippu ega selle värvikombinatsiooni ei tohi kasutada mittesobivates kohtades, näiteks ihu kuivatamiseks mõeldud saunalinadel.
Heisatav lipp peab alati olema puhas, terve ja vastama kehtestatud etalonile. Lipu heiskamisel tuleb jälgida, et Eesti lipp oleks paigutatud auväärseimale kohale.
Pimedal ajal tuleb hoolitseda selle eest, et Eesti lipp oleks valgustatud. Ühtlasi on vaja jälgida, et Eesti lipp ei takerduks teistesse lipumastidesse või puudesse.
Eesti lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde seinale või lipumasti. Lippu valides tuleb lähtuda selle kasutusvõimalustest: kui lipp heisatakse lipumasti, siis tuleb valida lipp, mille kõrgus vastab kuuendikule lipumasti kõrgusest.
Lipumast peab olema nii kõrge, et lipu lehvides jääb hoone katuseharja kujutletava kõrgusjoone ja lipu alumise serva vahele umbes üks meeter. Näiteks kui maja katusehari on kaheksa meetri kõrgusel maapinnast, siis lipumasti kõrgus peab olema 11 meetrit ning lipu suurus 1,8 x 2,83 meetrit. Kui lipp paigutatakse seinal asuvasse lipuhoidjasse, on lipu kõrguse suhe varda pikkusesse 1/3.
Seinalipud peavad olema paigaldatud umbes 40-kraadise kaldenurga all seina suhtes ning lipu alumine serv peab ulatuma kolme meetri kõrgusele maapinnast.
Vimplid kaunistavad lipumasteViimasel kümnendil Põhjamaade eeskujul moodi läinud mastivimplid sobivad hästi lipumastide kaunistamiseks. Vimpel on pikk, kitsas, kiilukujuline riidelaid, mille pikkus on pool masti kõrgusest.
On heaks tavaks, et päevadel, mil mastis ei lehvi lipp, heisatakse sinna mastivimpel. Lipupäevadel tuleb aga vimpli asemel kindlasti masti tõmmata Eesti lipp.
Rahvusvärvides käsi- ja autolipud on populaarsed suurüritustel, näiteks laulupeorongkäikudes või pulmarongides. Käsi- ja autolippe võib kasutada igal sobival juhul, samas tuleb jälgida, et seda tehtaks väärikalt. Näiteks ei sobi sinimustvalge lehvides maanteel kiirust ületada.
Eesti seadustega on keelatud kasutada riiklikke sümboleid reklaamis viisil, mis eksitaks üldsust reklaamieseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et toode või teenus on riigi poolt soovitatav või riikliku garantiiga, kui see tegelikult nii pole. Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina. Eesti lipu kasutamise korda rikkunuid karistatakse rahatrahvi või arestiga.
Eesti lipp on meie südameasi ning selle kasutamine või mittekasutamine on ennekõike seotud kodumaa-armastusega. Kasutagem oma sinimustvalget Eesti lippu, aga tehkem seda väärikalt!
GERT UIBOAED, Riigikantselei sümboolikanõunik
(See kaheveerusesse kasti!)
Lipupäevad on:
3. jaanuar ? Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2. veebruar ? Tartu rahulepingu aastapäev;
24. veebruar ? iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
14. märts ? emakeelepäev;
maikuu teine pühapäev ? emadepäev;
9. mai ? Euroopa päev;
4. juuni ? Eesti lipu päev;
14. juuni ? leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
23. juuni ? võidupüha;
24. juuni ? jaanipäev;
20. august ? taasiseseisvumispäev;
1. september ? teadmistepäev;
novembrikuu teine pühapäev ? isadepäev.
