Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1-15aastastel lastel, kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes ning kas ja mil määral on ohus laste heaolu?
Laste elementaarsed vajadused
Praktiliselt kõik Eesti pered, kus kasvab vähemalt üks 1-15aastane laps, on võimelised oma lastele ostma vajadusel vähemalt mõned uued riided ja välisjalanõud (97 protsenti peredest). Sama paljudel vähemalt ühe õppiva lapsega peredel on kodus sobiv koht, kus on piisavalt ruumi ja valgust, et laps saaks teha koduseid ülesandeid.
Lastele täisväärtusliku toidu võimaldamisega on probleeme veidi rohkematel peredel. Igas kaheksandas peres ei saa laps või lapsed süüa iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning igas üheteistkümnendas peres ei saa laps või lapsed süüa iga päev liha või kala. Kõige raskemas seisus on üksikvanemaga pered, kellest viiendik ei saa oma kuni 15aastasele lapsele või lastele anda iga päev värskeid puu- ja aedvilju ning 16 protsenti ei saa neile iga päev lubada liha või kala.
Raamatud ja mänguasjad
Uuringus küsiti ka lastega perede käest, kas kõigil on kodus nende vanusele sobivaid raamatuid ning mänguasju (nt ehitusklotse, lauamänge, arvutimänge jms). Rõõm on tõdeda, et lasteraamatud on kodus olemas peaaegu kõikidel lastega peredel (96 protsenti). Samuti on loomulik, et kõigil lastega peredel on kodus olemas ka mänguasjad.
Paar protsenti lastega peredest siiski väitis, et neil ei ole kodus mänguasju. 95 protsenti lastega peredest kannavad hoolt selle eest, et nende lastel oleks ka õues huvitav: lastel on kas jalgratas, rulluisud või midagi muud, millega õues vaba aega veeta.
Sünnipäevad, hobid ja sõbrad
Rõõmsa lapsepõlve üks osa on kindlasti sünnipäevade tähistamine, üritused ja ekskursioonid, vabaajaharrastused ning sõbrad. Peaaegu kõik lastega pered tähistavad oma laste sünnipäevi, jõule ja muid olulisi tähtpäevi (96 protsenti peredest). Suur osa lastega peredest vastas uuringus, et laps või lapsed kutsuvad mõnikord sõpru enda juurde mängima või sööma (84 protsenti peredest).
Neli viiendikku lastega peredest ütleb, et nende pere 1-15aastasel lapsel või lastel on mõni regulaarne vabaajaharrastus. Mõeldud on hobisid, millega tegeldakse väljaspool kodu, näiteks sportimist, muusikainstrumendi õppimist, noorteorganisatsiooni (näiteks skautide) töös osalemist jms.
78 protsenti lastega peredest saavad oma lapse või lapsed saata omapead nädalasele puhkusele või puhata nendega ise koos nädal aega väljaspool kodu. Siinkohal läheb arvesse ka puhkamine pere suvekodus või sugulaste-sõprade juures.
Uuringus tunti eraldi huvi ka selle vastu, kas pered, kus mõni laps käib lasteaias või koolis, saavad oma lapsele või lastele võimaldada tasulisi lasteaia- ja kooliüritusi (näiteks ekskursioonid, peod, matkad jms). Selgus, et 94 protsenti peredest saavad seda lastele võimaldada.
Laste heaolu sõltub pere sissetulekust
Kuigi üldjoontes tundub Eesti lastel hästi minevat ja enamik peresid saab oma järelkasvule võimaldada materiaalselt turvalist kasvukeskkonda, on siiski ka peresid, kellel on raskusi, et pakkuda lastele head elu. Enamasti sõltub laste heaolu pere sissetulekust, mis omakorda on seotud sellega, kui palju on peres sissetuleku toojaid. Näiteks kannatavad üksikvanemaga perede lapsed seetõttu materiaalses kitsikuses tunduvalt suurema tõenäosusega.
Olulised laste materiaalset heaolu mõjutavad tegurid on ka vanemate hõiveseisund ja haridustase, millest samuti sõltub, kui suur on pere sissetulek. Kõrgema haridusega ja töötavate vanemate lastele on materiaalne heaolu üldjuhul kättesaadavam.
Pered, kus kasvab vähemalt üks 1-15aastane laps, saavad kuus kokku kätte keskmiselt 1459 eurot. Kui jaotada pered kolme sissetulekurühma, on näha, et laste materiaalne heaolu on kõige kehvemas seisus just kõige madalamas sissetulekurühmas.
See kirjatükk on ilmunud ka statistikablogis
TIIU-LIISA LAES, statistikaameti analüütik
