Järjekordne maaelu suursündmus, üle kahe aasta peetav Maapäev tuleb seekord Jõgevamaal, mis tähendab, et organiseerimistööd on peamiselt meie maakonna kanda. Eestvedajaks on Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, kes teeb koostööd üle-eestilise liikumisega Kodukant, maakonna omavalitsuste liidu, maavalitsuse ja kohalike omavalitsustega ning muidugi külaliikumise aktivistidega.
Põhitegevus Kuremaal
Jõgevamaale on Maapäevaks oodata 400 külalise ringis ? lisaks iga maakonna 20-liikmelisele delegatsioonile ka väliskülalisi erinevatest riikidest ning Eestimaa poliitikuid. Avatseremooniast on lubanud osa võtta ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Maakondade delegatsioonid ja teised külalised saabuvad kõigepealt neid võõrustavatesse Jõgevamaa küladesse, kus neile tutvustatakse kohalikku elu-olu ja vaatamisväärsusi ning pakutakse kultuuriprogrammi.
Seejärel kogunetakse Kuremaa lossi, et VII Maapäev avatuks kuulutada. Ühtlasi on avaüritusel plaanis välja kuulutada ka Aasta Küla. Kaetakse ühislaud, kus maakondade esindajad oma toite tutvustavad. Õhtu läheb edasi kultuuriprogrammiga, mille kokkupanemise eest seisavad hea Kodukandi maakonnaühenduse juhatuse liikmed Tiia Pärtelpoeg ja Pille Tutt. Nagu asjaosalised kinnitasid, otsitakse praegu õhtujuhti. Kultuuriprogramme pakutakse Maapäeva kõigil kolmel päeval.
Ka teist päeva alustatakse Kuremaal ning siis suundutakse kokku kümnesse töörühma üle maakonna. Pärast seda oodatakse aga Maapäeval osalejaid Kasepääle, kus peetakse Kalevipoja Kala- ja Veefestivali. Samale üritusele tuleb ilmselt vabariigi president tunnustama konkursi “Kaunis kodu” võitjaid.
Kolmas päev on peamiselt pühendatud käsitöömeistritele ning kavas on nii käsitöö õpitoad kui ka näitusmüük. Sellesse päeva on ette nähtud veel kohtumine poliitikutega ja europarlamendi saadikutega, lisaks kõigele on kavas meelelahutuslik spordiprogramm jne.
Euroopa Liidust külamajadeni
“Töörühmad, kõik kümme, on paigas ja piirkondade vahel ära jagatud,” kinnitas Kodukandi maakonnaühenduse juht Karina Kaarepere eelmisel nädalal. Vaimastvere õpilaskodus arutletakse Euroopa Liidu maaelu arengu LEADER-programmi üle, Kasepääle koguneva töörühma arutlusteema on passiivsete külade äratamine, Pala kultuurimajas kõneldakse kultuurist ja meie-tundest, noorte ja külaelu teema on kõne all Palamuse rahvamajas korraldatavas töörühmas. Kamari uues külamajas asutakse arutlema maakooli ja täiskasvanukoolituse üle. Külateenuste ja külamajade teema võetakse üles Pajusi rahvamajas. Kääpal Kalevipoja Kojas kõneldakse külaturismist, rahvakultuurist Tabivere rahvamajas ning Sadala Külade Seltsi rahvamajja kogunev seltskond vaeb õppiva küla näiteid ning külakeskuse osa koolituskeskusena.
Käsitöömeistrite päev ja laat peetakse Kuremaal ilusa ilmaga iidse pargi puude all. Õpitubades on lubanud klaasvitraa?i tegemist tutvustada Kamari Haridusseltsi liikmed, õletöid Laiuse Õlg, viltimistehnikat Anne Ütt. Pala rahvas hakkab õpetama kõlavööde tegemist, tabiverelased voolimistehnikas ehete valmistamist jne.
Kodukandi maakonnaühendusel on praegu käsil maakonda tutvustava voldiku koostamine. Juulis ja augustis on aga Jõgevamaa küladesse oodata Maalehe, Eesti Päevalehe, Külakirja jt ajakirjanikke, et oma väljaannetes siitkandi külasid tutvustada.
VAIKE KÄOSAAR
