Eesti koolides on tänavu olnud 21 tulekahju

Eelmisel aastal tuli koolides põlenguid kustutada 19 ja 2003. aastal 33 korral. Lasteaedades on tänavu olnud kaks tulekahju. Mullu oli neid samuti kaks ja 2003. aastal kolm. Peamised tulekahju põhjused koolides on lahtise tule kasutamine, rikked elektrijuhtmetes, süütamine, suitsetamine, kütteseadmete kasutamine ja tuletööd. Harjumaa päästeteenistuse tuleohutuse järelevalve osakonna juhataja Marko Rüü sõnul on koolide põhiprobleemid automaatsignalisatsiooni puudumine või hooldamata jätmine ja sisemise kustutusvee süsteemide vananemine, seda eriti Tallinna suurtes koolides. Koolide tagauksed on sageli kinni, sest koolid ei taha, et võõrad majja tuleks. “See tähendab, et tuli avastatakse hilja, see saab levida ning takistada inimeste majast väljumist. Lisandub veel materiaalne kahju,” lausus Rüü. Kõige tuleohutumad on jõukamad, hiljuti renoveeritud koolid, kus on tuleohutuse seadmeid uuendatud. Päästeameti järelevalve osakonna juhataja asetäitja Kaur Kajaki sõnul tekitavad ohtu ikkagi inimesed, ka siis, kui kõik vajalik on olemas. “Hilisema kahju vähendamise mõttes on aga raha kõige olulisem faktor, miks kõik koolid pole saanud täielikult tuleohutusnõuetele vastavaks,” märkis Kajak. Samas on tema sõnul oluline, et lapsed ja õpetajad oskaksid tulekahju korral käituda. Seepärast peab koolis olema tuleohutusjuhend ning kord aastas võiks kool õppuse korraldada. VOOREMAA