Eesti kõige tuntum mustlaste kogukond paiknes Laiusel

Esmaspäeval, 8. aprillil peetakse rahvusvahelist mustlaste ehk romade päeva. Mustlaste seostest tänase Jõgevamaaga annab põhjuse rääkida fakt, et Eesti kõige tuntum mustlaste kogukond elas kunagi Laiusel. Mustlaste „kuningriigi“ keskuseks oli selles piirkonnas paiknev Raaduvere küla.


  1. aasta 8. aprillil toimus Londonis esimene rahvusvaheline mustlaste kongress. Ametlikult kinnitati 8. aprill mustlaste päevaks 1990. aastal peetud neljandal Romade Kongressil.

Laiuse mustlasi on kõige põhjalikumalt uurinud samuti tänasest Jõgeva vallast Rääbise külast pärit eesti keele teadlane, Tartu Ülikooli professor ja akadeemik Paul Ariste.

Laiuse hõim oli väljasuremisel

novembril 1937. aastal ilmunud Päewaleht on avaldanud artikli „Eestis elutseb 750 mustlast“. Kirjutises märgitakse, et Õpetatud Eesti Seltsi ettekande koosolekul esines Paul Ariste huvitava kõnega Eesti mustlaste algupärast.

Noor teadlane on märkinud, et 760 toona Eestis elanud mustlast kuulusid Laiuse, Läti ja Vene mustlaste hõimu. Ta lisas, et Laiuse hõim on väljasuremisel, sest sellest on järele jäänud umbes viiskümmend inimest, kellest suurem jagu on eestistunud.

„Mustlaste keel on sankriti keele järeltulija. Hiljem rikastub nende keel kreeka ja saksa laensõnadega. Lääne-Euroopa mustlassõnastikest leiame ungari ja rumeenia laensõnu. Kuna meie mustlaste keeles leidub peaasjalikult slaavi laensõnu, mis sarnanevad rohkem poola keelega, võib oletada, et nad on meile rännanud Poolast,“ rääkis oma ettekandes keelte uurija.

Usu- ja haridustegelane ning ajaloo uurija Johan Kõpp on 1937. aastal ilmunud Laiuse kihelkonna ajaloos kirjutanud, et Laiuse kihelkonna eri külade mustlasi on revisjoni kirjades mainitud juba XVIII sajandil.

  1. aastal ilmunud uurimuses kirjutas Paul Ariste, et ulatuslikum mustlaste asutus kujunes 1841. aastal, kui Liivimaa kindralkuberneri käsul koondati mustlased Laiuse kihelkonda ja kroonuvalda.

Nad pandi hingekirja, pidid vallale makse maksma, kuid võisid mujalegi rännata. Vallast antud pass tõestas nende kuuluvust mustlaste kogukonda. Auväärseima mehe mustlaste hulgast määras vald kohtumeheks ehk satsiboskeruks, kes vallamakse sisse nõudis ja mustlaste omavahelisi tüliküsimusi lahendas.

Mustlased ajakirjanduses

Paul Ariste märkis, et Laiuse mustlaste murre sarnaneb grammatilise struktuuri ja sõnavara poolest Soome mustlaste omaga, kusjuures mõlemas murdes on rootsi laensõnu.

  1. aastal ilmus Tartu Ülikooli Eesti keele Instituudi väljaandena „Mustlaste raamat“ (koostaja Urmas Sutrop), mis samuti tugineb Paul Ariste uurimustele.

Sealt loeme, et enamuse Laiuse kogukonna mustlaste pidev peatuspaik oli Raaduveres ja seda ümbritsenud külades. Selles paigas käis Paul Ariste Laiuse mustlaste keelt ja rahvaluulet 1940. aastal kirja panemas.

Veel kirjutakse, et mõnelgi mustlasperel oli oma maja, osmik ning aiamaa ja osa mustlasi töötas taludes sulastena. Põhiliselt oli mustlasmeeste tegevuseks siiski hobuste parseldamine ja laatadel kauplemine. Mustlasnaised tegid aga kodus käsitööd ning teenisid raha ennustamise ja tohterdamisega.

Mustlastest kirjutas ka 1940. aasta 1. juunil ilmunud ajaleht. Artiklis mainitakse, et mõnedki mustlased on eestlastega abiellunud, et nende silmis paremini välja paista.

Teise maailmasõda ning nii Vene kui ka Saksa okupatsioonid tõid kannatusi ja hävingut paljudele rahvustele, samuti mustlastele. Laiuse mustlased hukkasid hukati sakslaste poolt.

Mustlaste seosed Laiusega jätkusid ka hiljem. 2008. aasta Postimehes ilmus artikkel “Raaduvere küla – Eestimaa hävitatud mustlaskuningriik“, kus kauaaegne Laiuse raamatukogu juhataja ja koduloolane Asta Leiten märgib, et pärast II maailmasõda kogunesid mustlased sellesse paika kokkutulekutele.

  1. 2002. aasta suvel toimus aga Jõgeva valla kultuuritegijate, vallavalitsuse eestvedamisel ja ettevõtja Ain Viigi kaasaaitamisel Laiuse lossivaremetes Mustlasromantika pidu.

 

Kuivõrd olete uurinud Laiuse mustlaste kogukonna lugu, millistest allikatest ja mis teile nende elus kõige huvitavam tundub?

MALLE AIA, rahvatantsuseltsi Meie Mari juhatuse liige: „Eks see suuresti ikka Asta Leiteni ideest ja huvitekitamisest teoks sai. Meie lähtusime tol korral sellest, et on 1701. aasta maikuu, pärast pooleaastast puhkust lahkuvad Karl XII väed Laiuselt, ees ootavad uued lahingud.

Et kuningas armastas väga muusikat, jätab ta oma mustlasorkestri ajutiselt maha, püüdes nii kaitsta oma lemmikuid sõjakoleduste eest. Saatus tahtis aga nii, et Karl ei tulnud oma muusikutele kunagi järele. Nii said Laiusele esimesed mustlased.

Pidu oli imetore! Küll peljati vargust ja muud korrarikkumist, aga kõik kulges suurepäraselt! Eesti romasid esindas Jaan Mitrauskise ansambel, kohale tulid Ungari mustlased, Venemaa mustlaskultuuri edastas ansambel Alesja, Sillamäe tantsijad ja näitlejad, silmamoondajad, sütelkõndijad, ennustajad, mustlassaun järve kaldal – ühesõnaga – väga-väga äge üritus. Selle läbiviimiseks seadis naisrühm Meie Mari end mustlaslikku garderoobi.“

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus