Eesti keele aasta kulgeb võimsa  elujõuga

Tänavuse aasta nimetamine eesti keele aastaks on igati tulemuslikult  ja jõuliselt korda läinud. Emakeelest räägitakse ja selle väärtust ning väärikust toonitakse rohkem kui tavaliselt.


Vikerraadios on igal hommikul eetris „Keelesäuts”, kus paari minutiga saab olulise iva eesti keele arukama kasutamise kohta. Näiteks eile hommikul rääkis teenekas Eesti raadio ajakirjanik Riina Eentalu sõnast väljakutse, mis tuletatud tõlgituna inglise keelest ja soovitas selle asemel kasutada hoopis selliseid sõnu nagu katsumus, ülesanne või probleem. Näiteks kui töötajat otsivas kuulutuses soovitakse töökohta atraktiivseks teha, ei tuleks kirjutada, et töö pakub uusi väljakutseid, vaid pigem märkida, et töö on huvitav ja põnev.  

Lugemise ja mängimise kuu

Eesti keele aasta on teinud huvitamaks iga kuu seostamine mingi omaette teemaga. Jaanuar oli kirjanduse, veebruar keeletoimetamise ja selge keele, märts emakeele, aprill eesti keeleteaduse, mai terminoloogia ja oskuskeele, juuni keele staatuse ja maine, juuli laulupeo, august rahvuskaaslaste, september aga keeleõppe ja tõlkijate kuu. Praegu kestev oktoober on aga kuulutatud lugemise ja mängimise kuuks. 

Lastele peakski eesti keel meelde jääma eriti hästi mängides ja raamatuid või laste- ja noortelehti lugedes. Kui seda tehakse emakeelses keskkonnas on ka vähem ohtu, et sõnavarasse tulevad võõrkeelsed sõnad. Lugemiskuu peale on mõeldud ka mitmetes Jõgevamaa paikades. Näiteks Mustvee raamatukogu töötaja Kristi Pukk läheb Tiheda lasteaeda lugema Eno Raua „Sipsikut”.

Kindlasti võimaldavad huvitavat ja harivat tegevust ka november eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia ja detsember eestikeelse hariduse kuuna.

Panuse eesti keele õppimiseks on andnud ka ERR venekeelne raadiokanal Raadio 4, mis korraldanud eesti keele kursuseid mitte-eestlastele, kokku viiskümmend saadet. Olgu öeldud, et Raadio IV tegevtoimetajaks on Jõgevamaa taustaga Sirje Kivisaar. Eesti vaimu aitab samas raadiokanalis hoida ka põlisrahva meelselt meelestatud ajakirjanik, Valdo Pandi preemia laureaat Ivan Makarov, kellel igal laupäeval on mitmetunnine autorisaade.

Kurb, et tegevuse lõpetas telekanal Tallinna televisioon, kus võis kuulata karismaatiliste multitalentide Viktor Vassiljevi, Igor Gräzini, Andres Raidi ja Kristiina Võsu kaunist ning mahlakat eesti keelt.

Tänavu, eesti keele aastal on 90. sünniaastapäevad kahel inimesel, kes teinud tänuväärset palju eesti keele hoidmiseks ja edendamiseks. Üks neist on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi  esimene president Lennart Meri ja teine legendaarne ajalehtede Edasi ja Postimees keeletoimetaja ja Eesti Meedia keelenõunik  Helju Valss.

Jõgevamaa eriline osakaal

Eesti keele uurimisele ja selle väärtuste selgitamiseks on väga palju ära teinud ka tänaselt  Jõgevamaalt võrsunud keeleteadlased ja õpetlased. Rahvusvaheliselt tuntud soome-ugri keelte uurija Paul Ariste pärineb Jõgeva vallast Rääbiselt, keeleteadlane Johannes Voldemar Veski aga Palamuse lähedalt Vaidavere külast, mis samuti praegu Jõgeva valla koosseisu kuulub. Veski on osalenud enam kui kolmekümne sõnastiku koostamises, milles on kirjas üle 100 000 oskussõna. Keeleuuendajana tõi ta eesti keelde sellised sõnad nagu „sõltuma”, „kõnnumaa”, „väli”, „nulg”, „hulktahukas” ja „taandareng”.

Jõgevamaal on emakeele edukäigule kaasa aidanud ka poetess Betti Alverile pühendatud luulepäevad „Tähetund” ja „Tuulelapsed”, samuti Torma koolis toimuv Carl Robert Jakobsoni  kõnevõistlus „Isamaa on meile püha”. Emakeelt väärtustavaid sündmusi on korraldanud ka  Väärikate Akadeemia eesotsas oma juhi Mai Treialiga.

Arvestades Jõgevamaa ajalehe Vooremaa juubeliaastat on põhjust märkida ka väljaande peatoimetajate ja keeletoimetajate keelekultuuri hoidmisele ja kaitsmisele. Näiteks kunagine peatoimetaja Aare Kirna palus ajakirjanikel alati küsida, kui  korraldajad nimetasid mõnda sündmust inglise keelse nimega (näiteks cup karikavõistluste asemel), milline on selle eestikeelne nimetus.

Ühe noore naiskeeletoimetaja ajal kehtis aga kirjutamata reegel, et suuremate  keelevigade avastamise puhul pidid meesajakirjanikud talle kinkima kompvekke „Oravake”.

JAAN LUKAS, ajakirjanik

blog comments powered by Disqus