Aktiivne püük algab 1. septembrist, esimesed 25 päeva võib püüda väiksesilmalise päraga põhjanooda ehk mutnikuga, pärast minnakse üle suuremale silmale. Võrgusilma suuruseks jäi nii esimesel kui ka teisel poolaastal 55 (110) millimeetrit.
Suurt osa Jõgeva, Tartu, Põlva ja Ida-Virumaa kalurifirmasid ja kalureid ühendava Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimehe Urmas Pirgi sõnul peaksid ahvenakvoodid esimese 25 päevaga täis saama, sellepärast minnakse hiljem üle suurema silmaga põhjanoodale.
Pirgi sõnul pakkus Venemaa esialgu välja, et kalapüük kestab kõikide vahenditega vaid 1. novembrini. “See tähendanuks, et nemad täidavad oma kvoodi, aga meil jääks see kindlasti täitmata. Õnneks suutsime läbirääkimiste käigus selle tõrjuda,” märkis Pirk.
Samuti arutati kalapüügialase info vahetamist möödunud aasta ja tänavu esimese kvartali püügitulemuste kohta, kalavarude olukorda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves.
Veel oli juttu info vahetamisest järelvalve alase tegevuse kohta ning abinõude väljatöötamisest järelvalvealase töö parandamiseks.
Eelmisel, XX istungil vastuvõetud soovitused olid nii Eesti kui Venemaa pool täitnud. Eesti pool informeeris valitsuses vastuvõetud kalapüügieeskirja muudatustest ja täiendustest, mis puudutavad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi korraldust. Vene pool teatas, et 2004. a detsembris võeti vastu Vene Föderatsiooni Riigiduumas uus kalapüügi seadus, mis anti üle Eestile tutvumiseks.
Järelevalve alasele tööle hinnangut andes märgiti selle mõningat paranemist, samas tunnistasid mõlema poole esindajad, et ebaseaduslikku püüki pole suudetud vähendada. Peeti vajalikuks järelevalve tööd intensiivistada, ühtlasi soovitati parandada kalurite hulgas läbiviidavat selgitustööd rikkumiste ärahoidmiseks ja kalapüüki puudutavate seadusandlike aktide tutvustamisel.
Järgmine istung toimub selle aasta lõpus Venemaal.
HELVE LAASIK
