Kitsendades hariduspoliitika arutelu vaid formaalharidusega, põrkume vastuoludega, mida ei ole suudetud viimase 15 aastaga ületada. Kõigile on selge, et hea hariduse omandamise võimalused peavad olema tasakaalustatud õigluse põhimõtetega. Eesti-sugusele väikeriigile on ülioluline, et kõik lapsed leiaksid oma võimed ja eeldused ning saaksid need maksimaalselt välja arendada.
Üheks tänase hariduselu suuremaks probleemiks on koolist väljalangevus. Euroopa riikides nähakse väljalangevuse ühe peamise põhjusena ebaühtlast ettevalmistust kooliks. Mahajäämus ja õpihuvi kadumine hakkab tekkima juba algklassides. Sellepärast taotleme, et 6-aastaste laste eelõpetus on pearahapõhiselt riigi poolt kinni makstud.
Soovime tagada kõigile alghariduse saamise võimalikult elukoha lähedal. Selleks rakendatakse algklassides pearaha osana nn. baasraha komponent, mida teatud õpilaste arvust alates makstakse ka iga täitmata õpilaskoha eest.
Soovime iga-aastaselt suurendada investeeringute komponenti üldhariduskoolide pearahas. Tuleb tagada, et kõigi üldhariduskoolide klassiruumid oleksid soojad ja valged. Räämas ja pimedas klassis ei ole korraliku hariduse saamine võimalik.</P>
Pearaha peaks jääma
Valitsusele pakutavas mudelis on arvestatud ühe klassi õpetamise baasmaksumuseks 17 õpilase pearaha. Väiksema õpilaste arvu korral makstakse lisaraha puuduvate kohtade eest. Ent eelmise valitsuse ajal alustatud protsessid peavad jätkuma. Pearaha põhimõttest ei taganeta. Hiiumaa haridusfoorumil öeldi kenasti: haridusel ei ole piire ees, eriti vallapiire. Koolide sulgemise ja avamise otsuseid teeb kohalik omavalitsus või omavalitsused koostöös. Tahame, et see jääks ka tulevikus nii, sest kohalik omavalitsus tunneb oma kogukonda kõige paremini ja oskab vaagida kooliprobleeme seonduvalt kohaliku sotsiaalse taustaga. Kuid koolivõrk peab käima ajaga kaasas ja ei tohi takerduda administratiivse suutmatuse taha.
Täiesti uue sammuna soovib Reformierakond kehtestada riikliku ringiraha. Iga 7-18-aastase lapse kohta hakkab riik Reformierakonna plaani kohaselt maksma kohaliku omavalitsuse eelarvesse aastas 2000-kroonist pearaha, mida omavalitsus saab kasutada üksnes lapse spordi- või huvialaringis osalemise eest tasumiseks.
Riik soosib igati kõrghariduse omandamist. Ühiskond peab seadma endale eesmärgiks, et üle poole tema tööealisest elanikkonnast oleks omandanud kõrghariduse. Kõrghariduses toetatakse euroopalike kvaliteedipõhimõtete ning kvaliteedihindamise korralduse juurutamist ning rahvusvaheliseks muutumist. Et igaühel oleks võimalus õppida kõrgkoolis, tõstetakse riigi poolt tagatud õppelaenude summat kuni 60 000 kroonini aastas. Õppelaenu võimaldatakse ka kutsehariduse omandamiseks. Õppetoetusi tuleb aga maksta õppeedukusest lähtuvalt.
Riik toetab rahvuslikke ülikoole teadustööks vajaliku infrastruktuuri rajamisel. Haridusele ja teadusele kulutatavat osa rahvuslikust koguproduktist suurendatakse oluliselt. Eesmärgiks seatakse uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmine 3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures sellest vähemalt kolmandiku tagab riik eelarveliste eraldiste kaudu. Riik peab soosima ettevõtjate ja teadlaste tihedamat koostööd.
Käivitada arengufond
Eesti ühiskonna konkurentsivõime arendamiseks toetab riik Eesti arengu ja jätkusuutlikkusega seotud valdkondade prioriteetsust, sealhulgas teadus- ja tehnoloogiaparkide rajamist ning säästlike innovaatiliste tehnoloogiate (nanotehnoloogia, alternatiivenergeetika, jäätmevabad tööstuslikud tehnoloogiad) väljaarendamist ja kasutuselevõttu. Käivitada tuleb seaduse alusel moodustatav sihtasutus Eesti Arengufond, mille peaeesmärgiks on innovaatiliste ideede ja toodete ning teenuste väljatöötamise ja turustamise inkubatsioon.
Kõigile vähemusrahvustele tagatakse õigus korraldada põhikoolis iseseisvalt õpe oma emakeeles. Riik tagab vähemusrahvuste keelese õppega põhikoolides eesti keele ja eesti ajaloo ning kultuuri aluste õpetamise sellisel tasemel, mis võimaldab igaühel jätkata oma haridusteed eestikeelses õppekeskkonnas.
Hea haridus on väärtus, mis avab inimesele tee oma sünnipäraste eelduste parimaks kasutamiseks nii enda kui ühiskonna huvides. Hariduse positiivset mõju tööhõivele, tervishoiule, kodanikuaktiivsusele jne on püütud väljendada isegi arvudes.
On arvutatud, et kui pikendada elanikkonna hariduse omandamist ühe aasta võrra, kaasneb sellega lühikese aja jooksul 5-protsendiline ja pikemas perspektiivis 2,5-protsendiline majanduskasv.
Liberaalid on haridust alati tähtsustanud. Reformierakonna majanduspoliitika ja jõuline pere – ning rahvastikupoliitika on pälvinud Euroopas juba kadestajaidki, rääkimata tähelepanu võitmisest. Reformierakond on seadnud sihiks viia Eesti Euroopa viie jõukama riigi hulka. Seega on haridusotsused ülitähtsad ja mõjutavad kõige otsesemalt selle eesmärgi saavutamist või mittesaavutamist.
HELMER JÕGI
Riigikogu liige,
Reformierakond
