Tallinn, Stenbocki maja, 3. märts 2006. a ? TNS Emori viimaste uuringute kohaselt tunneb Eesti elanik hästi eurole ülemineku põhimõtteid. Veebruarikuus läbi viidud uuringu käigus paluti küsitletutel hinnata väidet, mille kohaselt saab eurole üleminekul iga inimene eurodeks vahetada vaid piiratud koguses kroone. 82% vastanutest ütles õieti, et antud väide on väär. Õigeks pidas seda vaid 8% vastanuist.
Eesti elanikud on teadlikud ka Euroopa ühisraha ja Eesti krooni kursist (1 euro = 15,6466 krooni). Jaanuarikuu uuringu tulemused näitasid, et kurssi teab peast 78% kõigist 15-74-aastastest elanikest.
Veebruarikuu uuringu käigus paluti inimestel oma sõnadega öelda, mida kasulikku nende arvates Eesti üleminek eurole kaasa toob. Euroga seoses loodetakse eelkõige seda, et reisimine teistesse Euroopa Liidu riikidesse muutub lihtsamaks, kuna kaob vajadus vahetada raha ning üldse on lihtsam asju ajada ja arveldada (19%). 8% elanikest mainis ka euro soodsat mõju Eesti majandusarengule ja kaubandusele. 5% leidis, et ühtse Euroopa rahasüsteemi olemasolu on hea ja vajalik. Ligi pooled vastanutest ei osanud euro kasulikke mõjusid välja tuua.
Euro kasutuselevõttu Eestis toetas veebruaris 39% kõigist 15-74-aastastest alalistest elanikest. Toetus on viimastel kuudel olnud kõikuv ning kasvanud on ka selliste inimeste hulk, kes ei oska seisukohta võtta.
Ajavahemikul 07.02-09.02 ja 21.02-23.02.06 viis TNS Emor telefoni teel tehtava Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 1000 15-74-aastase Eesti elaniku seas. Nendest 778 vastajat olid valimisealised Eesti Vabariigi kodanikud. Uuringu tellija oli Riigikantselei.
Täies mahus on uuring kättesaadav Riigikantselei koduleheküljel aadressil: http://www.riigikantselei.ee/?id=372
EL teabetalitus
