Põltsamaa lossi ehk õigemini konvendihoone hiilgusest kõnelevad meile 1932. aastal tehtud fotod rokokoostiilis kaunistatud uhketest saalidest. Võib ainult ette kujutada, millised olid kõik sealsed ruumid enne, kui sõda selle kõik hävitas. Nüüd on uhkest hoonest alles vaid lagunevad müürid ja piirkonna entusiastide soov seda kunagi taastada.
Juba ammu on selge, et Põltsamaa lossihoone taastamine tema endisel kujul ei ole võimalik ega ka mõistlik. Piirid on ju avatud ja Euroopa on losse ning mõisahooneid tihedalt täis. Kel huvi, saab neid sel vaatamas käia, mõnda saab imetleda isegi koos aadlisoost elanikega. Põltsamaa lossi puhul ei tuleks aga sugugi mitte käega lüüa, vaid üheskoos välja mõelda, mis on see, mis lossist saama peaks.
Kui visioon selge ja asjad ka rahalise poole pealt paigas, tuleks see kõik valla tulevikku vaatavasse arengukavasse kirja panna. Et edaspidi poliitilistes tuultes asju pea peale ei pöörataks ja kõik teaks, mis suunas liikuda tuleks.
Aga raha ju pole, ütlevad nüüd paljud. Aga eesmärgi poole liikuda võib ju ka tasapisi ja sammhaaval. Nagu ütles muinsuskaitsespetsialist – kui teame, mida ja milleks teeme, küll siis leidub ka toetajaid. Nii et hakakem mõtlema ja ideid välja pakkuma. Õnneks ei pea ju kõike nullist alustama, sest midagi on veel säilinud ja olemasolevates ruumides töötavad mitmed missioonitundega loomeinimesed, kellele tuleks ka edaspidi siiajäämiseks häid tingimusi pakkuda. Et oleks, kuhu tulla ja mida vaadata.
