Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross, Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel ning Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov panevad inimestele südamele, et oma vara kaitsmiseks tuleks rohkem vaeva näha, sest ekspertide hinnangul pole varguste arvu kahanemist tänavu loota.
Kuidas möödus 2010. aasta Jõgevamaal kuritegevuse vallas?
Margus Gross: Siin maakonnas esineb läbi aastate kõige rohkem varavastaseid ja liikluskuritegusid. Kui nüüd rääkida üldisest statistikast, siis registreeritud kuritegude kasv on Jõgevamaal täiesti olemas. 2009. aastal oli kuritegude arv 755, möödunud aastal oli see number 833. See-eest on rõõmustav fakt, et väga väike on raskete isikuvastaste kuritegude osakaal. Kui nüüd täpsemalt isikuvastastest kuritegudest rääkida, siis möödunud aastal oli siin siiski üks eriti jõhker juhtum, kus kaks meest läksid kolmandale kätte maksma. Tüli kulmineerus sellega, et mees, kellele kallale tungiti, sai raskelt viga ning tüli käigus sai surma kannatanu ema. Õnneks on need kurja teinud mehed vahistatud ja lähiajal saadetakse nende kriminaalasi ka kohtusse. Jõgevamaal on kasvanud ka kehaliste väärkohtlemiste arv.
Kas selle põhjal võiks järeldada, et politsei teeb paremat tööd kuritegude avastamisel või pannakse kuritegusid rohkem toime?
MG: Ei oskagi päris täpselt öelda, kas kuritegusid avastatakse rohkem või pannakse neid rohkem toime. Fakt on see, et registreeritud kuritegude arv on kasvanud.
Millised on meie maakonnas enim levinud kuriteod?
MG: Praegu registreeritud kuritegudest moodustavad kolmandiku vargused. Jõgeva maakonnas on palju talukohti, mis asuvad teistest eraldi. Palju on ka tühjalt seisvaid elamuid, mille omanikud elavad ja töötavad näiteks välismaal. Sisse murtakse ka suvilatesse, kus sageli ladustatakse igasugust tarvilikku kraami, näiteks tööriistad, kütus, masinad ja ka vanametall.
Vallo Koppel: Möödunud aasta üheks märksõnaks on kindlasti ka kütusevargused. Sagedamini varastatakse kütust raskeveokitest, millel on suuremad mahutid. Omanikud peaksid mõtlema, kuidas end sellise varguse eest paremini kaitsta, näiteks lukustada kütusepaagid, võimalusel vähendada ööseks sõiduki paakidesse jäävat kütusehulka, tankida sõidukit hommikuti, mitte enne magamaminekut ning võimalusel jätta sõiduk ööseks valvega parklasse või hästi valgustatud kohta, kus liigub pidevalt inimesi.
Kütusevarguste puhul ei ole vist vaja pikalt mõelda, miks nende arv kasvanud on, sest viimaste aastatega on kütusehinnad tublisti tõusnud.
VK: Kindlasti on üheks mõjutavaks asjaoluks kütuse hind, kuid see pole ainus põhjus. Varguste arv sõltub üldisest majanduslikust olukorrast ja tööpuudusest.
Ivar Dubolazov: Samas on varastatud kütuse realiseerimine suhteliselt lihtne. Kütus on nõutud kaup ja soodsa hinnaga saab selle kiirelt maha müüa.
MG: Möödunud aastal kasvas varguste arv võrreldes ülemöödunuga üle kahekümne protsendi. Hea meel on selle üle, et alles hiljuti tabati üks varastegrupp, kes murdis järjepidevalt garaažidesse sisse.
Kuidas peaksid inimesed praegu, mil vargused aasta-aastalt sagenevad, oma vara pikanäpumeeste eest kaitsma?
VK: Praegune tendents on see, et varguse ohvriks langenud inimesed on tagantjärele targad. Nad investeerivad oma vara kaitsmisse minimaalselt. Vara kindlustatakse küllaltki vähestel juhtudel. Varasemast veidi rohkem on hakatud kasutama elektroonilisi valveseadmeid. Valveseadmestik, mis annab omaniku mobiilile SMS-iga märku, kui keegi eluruumides liigub, maksab umbes 10 eurot kuus. Selle summa eest saab kindlustunde, et teie kodus on kõik korras. Lähima naabriga saate kokku leppida, et kui teie eluruumidest peaks tulema signaal liikumise kohta, läheb tema olukorda kontrollima. Kui avastate eluruumidest varga, tuleks silmas pidada, et käsitsivõitlusse pole tarvis tormata ja esimese asjana tuleks juhtunust informeerida politseid. Politsei kogemused näitavad, et vargad on sageli juba varem kriminaalkorras karistatud ja tihtilugu on nad ka tingimisi vabaduses, seetõttu osutavad nad vahelejäämise korral kindlasti ka vastupanu, sest uue kuritöö toime panemisel ootab neid ees vangla. Seetõttu on enesekaitse ja reaalse ohu hindamine sellist laadi kuriteo tõkestamisel äärmisel oluline. Valvesüsteemid on äärmiselt vajalikud sellises piirkonnas, kus naabreid läheduses ei asu. Kindlasti on üheks vargakaitseks ka koer. Kellel on väärtuslikku vara rohkem, võiks kaaluda eelmainitud kindlustust ja turvafirma teenust. Abiks on ka see, kui inimesed ei jäta majapidamises väärtuslikku kraami nähtavale kohale. Kui maapiirkonnas ringi liikuda, on üsna tavaline, et mõnest talust mööda sõites võib näha suuri kütusemahuteid ja hunnikutes vanametalli. Kahtlemata ahvatleb selline vaatepilt kurjategijaid. Paigutage oma väärtuslikum vara varju alla, varaste silme alt ära. Ühtlasi mõelge, kas vanametalli on tarvis õuel alles hoida või oleks see mõistlikum kokkuostu viia. Saadud raha tuleks aga kindlasti hoida pangas, mitte kodus sukasääres. Näiteks sel aastal leidis Tõrvas aset intsident, kus tungiti sisse vanurite majapidamisse ja rööviti neilt üle 20 000 euro sularaha. Inimesed jäid suurest summast rahast ilma ja kahjuks ei ole ka kurjategijaid veel tabatud. Politseinikud annavad endast oma töös maksimumi, kuid iga inimene peab oma vara eest ka ise muretsema.
Varguste puhul on kurjategijate tabamisel oluliseks märksõnaks kiire infovahetus. Kui märkate mõnda kahtlast isikut ringi liikumas või sõidukit, mis varem pole kunagi mingis konkreetses kohas parkinud või mis muidu tundub kahtlane, andke sellest politseile teada lühinumbril 110 ja saadame patrulli asja kontrollima. Sedasi üheskoos töötades ja infot vahetades on võimalik paremini kurjategijatele jälile saada.
Kui osavad tänapäeval vargad on?
VK: Reeglina murtakse sisse toore jõuga, valveseadmeid tavaline varas aga kahjutuks teha ei oska. Siinkohal meenub üks juhtum, kus ühte majapidamisse oli kahel korral sisse murtud ning pärast teist sissetungimist oli majaomanik soetanud valvesignalisatsiooni. Järjekordsel sissemurdmisel hakkas signalisatsioon tööle, sissetungijad loobusid oma kavatsusest. Hiljem selgus, et omanik polnud süsteemi kõneaega laadinud ning telefon teda sissetungimisest ei teavitanud. Sissemurdmise katse avastas ta alles järgmisel päeval, kuid vargad said hirmutatud, vara jäi alles ja investeering valvesüsteemi tasus end ära.
Statistika näitab, et viimaste aastatega on sissetungimiste arv kasvanud pea kolmandiku võrra. Millest selline kasv tingitud on?
MG: Mahajäetud majad ja hooned tekitavad paratamatult uudishimu ning sageli minnakse mahajäetud kruntidele kolama. Siiski peab meelde tuletama, et ka võõral krundil niisama uudistamine on karistatav. On esinenud juhtumeid, kus on avastatud inimesed liikumas võõral krundil või hoones, kuid juurdluse käigus pole tuvastatud, kas nende seal viibimise eesmärgiks oli varastamine. Ainuüksi sissetungimine on juba kriminaalkorras karistatav. Meenub üks juhtum, kus 19-aastane noormees, kes kannab momendil sissetungimiste ja varguste eest viie aasta pikkust vanglakaristust, müüs maha võõral krundil asuva ja talle mitte kuulunud traktori. Sama noormees tungis Pajusi vallas mitmel korral sisse elumajja, et majapidamise telefonilt helistada.
Milline olukord valitses möödunud aastal Jõgevamaal liikluses?
ID: Joobes juhte tabati möödunud aastal vähem kui 2009. aastal. Kurb on see, et möödunud aastal hukkus Jõgeva maakonnas liikluses kümme inimest, Lõuna regioonis vastavalt 26 inimest ning üle terve vabariigi 86 inimest. Selles mõttes on siinne hukkunute osakaal üsna suur. Ei saa väita, et politsei poleks tööd teinud, vastupidi — viimastel aastatel on liiklusjärelevalvet hoopis tugevdatud. Mina isiklikult arvan, et 2010. aasta oli selles osas ebaõnne aasta. Kümnest mullu liikluses hukkunust neli olid jalgratturid, neist üks hukkus näiteks kahe jalgratturi omavahelises kokkupõrkes. Lisaks leidis aset intsident, kus joobes sõidukijuht jäi politseile vahele ning otsustas sõiduauto jalgratta vastu vahetada. Samas sõitis ta jätkuvalt ka jalgrattaga joobnudpäi, kuni vingerdas sõiduteel liikunud autole ette ja hukkus. Sel aastal pöörame suurt tähelepanu just mopeedijuhtidele ja jalgratturitele ning kontrollime, et neid sõidukeid ei juhitaks joobeseisundis.
Kas probleem võib olla ka väheses teadlikkuses? Nimelt ei tea paljud liiklejad üldse, et nad ei tohi purjus peaga jalgrattaga sõita. Kas sellel teemal peaks ka mingi teavituskampaania korraldama?
ID: Võimalik, et osa inimesi pole tõepoolest seadustega kursis, kuigi viime periooditi läbi ka kergliiklusele suunatud teavituskampaaniaid. Aktiivsemalt räägitakse ikkagi joobes juhtidest mootorsõidukite roolis.
Uue valuuta käibeletulekuga on juba praegu ilmnenud probleem võltsitud rahatähtedega. Kuidas edeneb nende päritolu uurimine?
VK: Uurimine käib ning on selge, et võltsitud rahatähed on pärit erinevatest allikatest. Rohkem ei saa ma antud teemat kommenteerida.
ID: Kaupmehed peaksid olema eriti tähelepanelikud nende isikute suhtes, kes ostavad mõne üksiku ja odava asja suure rahatähe eest. Kindluse mõttes võiksid kaupmehed endale muretseda aparaadi, mis teeb kindlaks, kas raha on võltsitud või mitte.
Millised on prognoosid selleks aastaks?
ID: Sel aastal pöörame igal juhul suurt tähelepanu liiklusjärelvalvele. Jõgevamaa on eriline seetõttu, et seda läbib kolm suurt maanteed. Enim väärtegusid olemegi avastanud just liikluses. Suurt tähelepanu pöörame kindlasti ka alaealistele. Kui heita pilk möödunud aastale, siis tuleb tunnistada, et alaealiste poolt toime pandud kuritegusid oli vähem kui 2009. aastal. Siiski tabati möödunud aastal rohkem alkoholi tarvitanud alaealisi.
MG: Noorte ringihulkumine ei ole probleem ainult suuremates linnades nagu Tallinn või Tartu, vaid seda esineb ka väiksemates kohtades. Vanemad peavad teadma, kus nende lapsed viibivad, seda eriti õhtusel ja öisel ajal. Riskigrupiks on lapsed, kelle vanemad elavad ja töötavad näiteks välismaal ning lapsed elavad siin nii-öelda oma elu. Mõned elavad vanavanemate juures, kuid mõnikord elab laps üksinda ja ema saadab talle näiteks Soomest raha. Selline olukord pole normaalne.
VK: Just Põltsamaa piirkonnas on silma torganud, et alaealiste poolt toime pandud kuritegusid on öisel ajal küllaltki palju. Lapsevanemad peaksid olema oma võsukeste suhtes kohusetundlikumad ja nende käike kontrollima, kui just ei soovita, et lapsest kasvab kurjategija.
Kuna praegu pole majandusliku olukorra paranemist kuskilt paista, siis kas võib arvata, et tänavu jätkub varguste arvu suurenemine?
VK: Ma usun, et see arv jääb möödunuga samale tasemele, kuid siiski tuleb nentida, et eeldused varavastaste kuritegude arvu kasvuks on olemas.
i
EILI KOITLA
