Alo Mattiiseni muusikapäevade vokaalansamblite konkursil pole uustulnukatel tavaliselt kerge läbi lüüa. Ühe tänavuse uue tulija, Tallinna Gustav Adolfi Muusikakooli segaansambli etteaste lõppes aga hilisõhtuse šoppamisega Jõgeva Majandusühistu kaubahallis ehk siis muusikapäevade peapreemiaga: võiduka ansambli liikmed ja juhendaja saavad teatavasti preemiaks kaubahalli viiesajakroonised ostutšekid, mis tuleb samal õhtul kauba vastu vahetada.
Gustav Adolfi Muusikakool tegutseb Gustav Adolfi Gümnaasiumi juures ning seal saavad pilli- ja lauluõpet enamasti just selle kooli õpilased. Gustav Adolfi muusikakooli segaansamblil õnnestus sügisel võita VIII-IX klasside vanuserühmas Tallinna ja Harjumaa vokaalansamblite konkurss Volüüm. Üleriigilisele konkursile tulek oli rohkem juhendaja Moonika Toominga kui lauljate idee. Edu tõid ansamblile nii lauljate musikaalsus kui ka head seaded, mille juhendaja tellis Dagmar Ojalt ja Siim Aimlalt. Esimene on Gustav Adolfi Muusikakooli laulu-, teine saksofoniõpetaja.
„Gustav Adolfi Muusikakooli ansambel sai kõigist konkursil esinenud ansamblitest kõige kõrgema keskmise hinde, nad tegid oma noorusele vaatamata väga küpse etteaste ja neile peapreemia andmise üle me praktiliselt ei vaielnud,“ tunnistas žüriisse ehk Suurde Kõrva kuulunud helilooja Tõnis Kõrvits.
Nööbikeerutaja
Uutest tulijatest oli väga edukas ka Loo Keskkooli IV-V klassi tütarlasteansambel Laululinnud, kes jäi oma vanuserühmas esimest-teist kohta jagama. Kurvad polnud aga ka need, kes end kohe esimesel korral laureaatide hulka ei laulnud, sest ideid ja kogemusi saadi kuhjaga. Näiteks Elva Gümnaasiumi VIII-IX klasside tütarlasteansambli juhendaja Merike Allik käis mõnegi kolleegi „nööpi keerutamas“, et meeldima hakanud lauluseade nooti endalegi nõutada, ning päris tühjade kätega ei jäänud.
„Mõni juhendaja suhtub enda tehtud seadesse kui oma loomingusse ega anna seda kellelegi, teine jälle leiab, et muusika, seade sealhulgas, on kõigiga jagamiseks,” ütles Merike Allik. „Nii et saime huvitavat repertuaari, aga saime ka põneva õppetunni, kuidas laval olla ja mida ühe lauluga üldse teha annab.”
Kui uustulnukatel on oma raskused, siis varasematel võitjatel omad. Näiteks mullu Grand Prix’ saanud Rapla Laulustuudio ja Rapla Ühisgümnaasiumi meesansambli Tohohh liikmed Henri Pukk ja Carl Alas tunnistasid, et soov möödunud aasta tasemel esineda tekitas tänavusele konkursile tulles parajalt pingeid. Seekord tuli siiski leppida parima meesansambli tiitliga gümnaasiumiastme vanuserühmas. Mis on tegelikult samuti kõva saavutus.
Suure Kõrva liikmete sõnul kehvi tegijaid Mattiiseni-päevadel tegelikult enam polegi. Tase on läinud üsna ühtlaseks ja tipud ei ole teistest sugugi enam nii kõrgelt üle kui esimestel aastatel. Helilooja Priit Pajusaar kiitis ansamblite jõudsalt uuenenud repertuaari, mille hulgast leidis muidugi ka vahepeal hästi ära unustatud ja nüüd taas särama löödud vanu lugusid.
Vähe kordusi
„Laulukordusi tuli kahe päeva jooksul rõõmustavalt vähe ette,” ütles Pajusaar. Tõnis Kõrvits aga tuletas meelde oma vana juttu, et laul ja seade peavad lauljaile ka jõukohased olema: kui seadet nuputades „üle punnitada“, ei jää lauljaile laulmis- ega kuulajaile kuulamisrõõmu ning Suur Kõrvgi ei oska muud kui õlgu kehitada.
„Hea meel on selle üle, et juhendajad on nii mõnegi varasematel aastatel tehtud märkuse kenasti kõrva taha pannud,” ütles dirigent Hirvo Surva. „Üks on aga muutumatu: ansambel on nii heas kui halvas ikka oma juhendaja nägu.”
„Kolmandat aastat järjest Suures Kõrvas kaasa lüües oli väga tore jälgida, kuidas noored lauljad nende aastate jooksul on arenenud,” ütles Eesti Kontserdi kontserdiosakonna administraator Raili Jaanson. Dirigent Peeter Perens avaldas aga suurt rõõmu selle üle, et meil on nii palju tublisid muusikaõpetajaid, kes ansamblitega nii tänuväärset tööd teevad, ning et on olemas Jõgeva Gümnaasium ja muusikaõpetaja Maret Oja, kes sellist Eesti kontekstis unikaalset konkurssi korraldavad.
Peapreemia ja kuueteistkümne laureaaditiitli kõrval andis Suur Kõrv välja kolmteist eripreemiat, mille hulgas oli tänavu ka üks õige omapärane: Jõgeva Lions-klubi poolt välja pandud eriauhind vabaduse teema kirkaima esituse eest. Eesti rahvuskivist ehk paest taiese omanikuks sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi segaansambel. Autasustatute täieliku nimekirja leiab huviline Jõgeva Gümnaasiumi kodulehelt.
XIV Alo Mattiiseni muusikapäevade parimad
Peapreemia — Gustav Adolfi Muusikakooli segaansambel (juh Moonika Tooming)
Parimad IV-V klasside ansamblid — laulustuudio Do-Re-Mi (Anne Pääsuke) ja Loo Keskkooli (Leili Värte) tütarlasteansambel
Parim VI-
Parim VIII-IX klasside ansambel — Viljandi Muusikakooli laulustuudio Viva la Musica neidudeansambel (Hedi-Kai Pai)
Parimad X-XII klasside segaansamblid — Hugo Treffneri Gümnaasiumi segaansambel (Karel Vähi) ja Kuressaare Gümnaasiumi huvikooli Inspira segaansambel Sa:rlaine (Laine Lehto)
Parim X-XII klasside neidudeansambel — Tallinna 32. keskkooli neidude ansambel (Lii Leitmaa)
Parim X-XII meesansambel — Rapla Laulustuudio ja Rapla Ühisgümnaasiumi meesansambel Tohohh (Thea Paluoja)
iii
RIINA MÄGI
