Nüüd on selge, et teinegi maakonna suurüritus, Küüslaugufestival, peab sellel korral toimumata jääma. Põhjus on sama nagu Paunveregi puhul: olgugi et piirangud on leevenenud, pole täit kindlust kellelgi, et ühest õnnetust koosviibimisest ei kasva uut koroonakollet. Ja korraldajad tahavad teha suuremalt ja paremini kui enne, samal ajal seista külaliste tervise eest. Ning siis polegi muud võimalust kui loota leplikumale uuele aastale.
Ent ebaõnn tabas nädalavahetusel Jõgeva maakonda, mil üle Eesti käinud torm tekitas siingi palju pahandust. Nii sai kannatada Kuremaa tuulik, mille üks labadest ära murdus ja teine kannatada sai. Õnneks ei jää turism ja giidituurid tuulikus toimumata, vaid need jätkuvad nii nagu kokku lepitud. Kuid kurbus ja kaotus on sellegi poolest kogukonnale suur.
Looduse vastu paraku ei saa ning juba on kuulda, et kogukond on valmis tuuliku remondile õla alla panema. Kuremaal ollakse õnneks üksteise suhtes toetavad ja kohalikku kultuuripärandit hoitakse südamega. Nii võib loota, et tuulik kurba seisu kauaks ei jää.
Õnne tuleb ikka otsida pisikestest asjadest. Olgu selleks siis kas või rõõm, et nädalavahetusel saab taas avatud talusid uudistada või tõsiasi, et Pajusis toimunud mudajooksul jälle kord rahvarekord löödi. Seda isegi kiusliku ilmaga. Pole ju ka ilmataat meid eelmistel nädalatel soojaga ülemäära hellitanud.
Loodame siis, et järgnevad päevad ja nädalad, lausa kuudki, toovad niigi pöörasesse aastasse veidikenegi leebust ja rahulikkust ning väiksemad üritused saavad siiski kõige kiuste toimuda.
