Distantsõpe Soomes doktorandi ja pereisa Hendri Olari vaatevinklist

Koroonaviirusest põhjustatud pandeemia on pannud proovile distantsõppe – alternatiivse teadmiste ja oskuste omandamise süsteemi kooliõpilastele. Kunagi Jõgeval haridusteed alustanud, kuid praegu Soomes elav ja Eesti maaelu elujõust doktoritööd tegev Hendri Olari rääkis, et kodusõppimise normaalseks kulgemiseks on tulnud lahendada mitu probleemi, millest kõige olulisem on õpilaste varustamine õppetööks sobivate arvutite ja veebikeskkondadega.


Doktorant Hendri Olari, kes on kahe lapse isa ja kelle abikaasa Kaisa Olari on koolijuhataja, märkis, et Soome ametiühing ei ole varem distantsõppe puhul eriti salliv olnud.
„Probleem on olnud vastutuse küsimustes ja tehnikas. Kõigil koolidel pole olnud võimalust osta igale õpilasele süle- või tahvelarvuti. Näiteks minu praeguses kodulinnas Naantalis on küll igal õpilasel alates neljandast klassist oma iPad, aga noorematel see võimalus puudub.”
Teistes Turu ümbruskonna koolidel on Olari sõnul kasutusel olnud ka Chromebookid või Androidi tabletid. „Aura vallas, kus minu abikaasa Kaisa Olari on koolijuhataja, pole samuti kõigil sellist võimalust. Seepärast otsustati anda kooli Chromebookid kasutada õpilastele, kellel kodus oma arvutit polnud. Auras ja teistes valdades on viimaste nädalate jooksul leitud lahendusi toetuste abil, kus ärimehed ja firmad on kinkinud koolidele kasutatud või uued arvutid,” selgitas Olari.

Kõik algab arvutist

Olari sõnul on Soomes käimas üleriigiline kampaania: https://www.kaikillekone.fi/, millega kogutakse koolidele kasutatud arvuteid ja raha.
„Süle- ja tahvelarvuteid läheb väga vaja, kuna Soome õppekavas on alates 2016. aastast digiõppimine sees ning koolidel oli juba mingil määral distantsõppe valmisolek olemas,” lisas Olari.
Ka on lapsevanematel tekkinud vajadus arvutiprogramme õppida, sest viimaste nädalate jooksul on kõigile saanud selgeks, mis asi on Microsoft Teams, Zoom, Google Meet ja Classroom. Sõltub koolist, milliseid programme kuskil kasutatakse.
„Naantalis on meie üheksa-aastasel tütrel, kes õpib teises klassis, järgmine päevaprogramm. Kool hakkab igal päeval kell 9 Teamsiga, kus õpilased ja õpetaja käivad läbi selle päeva programmi. Programm saadetakse õppeportaali Wilma kaudu eelmisel päeval ka lastevanematele. Õpilased võivad suhelda õpetajaga kogu aeg telefoni teel või WhatsAppi kaudu.
Meie päev lõppeb kell 12. Igal nädalal antakse teha ka nädala ülesanne. Eelmisel nädalal oli selleks näiteks jalgratta puhastamine vanemate abiga. Meie tütrele Aliidele meeldis see väga. Soomes võivad 1.–3. klassi õpilased olla päeval ka koolis, kuid meie pole seda võimalust kasutanud,” rääkis Olari.

Õpetajatel suur vastutus

Olari kinnitusel on Auras ja Naantalis olnud ainult üks kuni kaks õpilast klassist vahetult koolis. Lasteaias on käinud rohkem lapsi. Näiteks Naantalis on olnud eelkooliealisest 897 lapsest kohal umbes 250, kuna lapsevanematel on vaja ka tööl käia.
„Neile, kes on lastega kodus, on antud võimalus saada koju koolisööki. Igal esmaspäeval ja kolmapäeval on kindel aeg ja koht, kus saab söögil järel käia,” rääkis ta.
Viimased nädalad on olnud päris pingelised ja rahutud. „Õpetajad pidid kiiresti õppima selgeks uued õppemeetodid, sest distantsõppega alustati kahe päevaga. Soomes on siiski abiks 1. augustil 2016 jõustunud riiklik õppekava, kus on loetletud üldised digiõppeks vajalikud õppeprogrammid ja alused. Kuigi kõiki programme ei rakendatud igal pool ühtemoodi, oli koolidel siiski tehnilisi võimalusi, mida nüüd väga vaja läks.
Osa koolidel on valmisolek väga hea, aga mõned on pidanud distantsõppe tööle saamiseks rohkem tööd tegema. Kõik ootavad, et koroonaviiruse epideemia läheb kiiresti mööda ja lapsed saavad paariks nädalaks enne suvepuhkust siiski kooli. Praegu pole veel otsustatud, kas 14. maist tehakse üldkoolid kõigile lahti või mitte,” lisas Soomes elav ja töötav Hendri Olari.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus