Möödunud aasta detsember oli Jõgeval viimase 95 aasta keskmisest ligi nelja kraadi võrra soojem. Veelgi soojem on olnud jõulukuu 1922. aastast algava vaatlusrea andmeil 11 korral, millest käesoleval sajandil viiel korral.
Suuri temperatuurikõikumisi lõppenud detsembrikuus ei olnud. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 4,9 kraadini (26. detsembril) ja kõige madalamateks õhutemperatuurideks mõõdeti ‑7,3 kraadi (7. detsembril) ja -6,0 kraadi (25. detsembril). Kuigi jõulukuus tõusis 28 päeval õhutemperatuur üle null kraadi, esines 22 hommikul lumikate (üle poole ümbrusest lumega kaetud). Kõige rohkem oli lund esimesel kümmepäevakul. Maksimaalne lume paksus registreeriti nisupõllul 6. detsembril – 11 cm. Majade vahel oli lund siis veelgi paksemalt. Lumikate tekkis sulale maale ja muld jäigi esimesel dekaadil lume all vähe külmunuks või sulaks.
9. detsembriks sulas lumi ära ja lumikate tekkis uuesti kuu keskpaiku. Detsembri teisel poolel oli lumikate õhuke – ainult mõne sentimeetri paksune. Künninukid mustendasid ja rohttaimed paistsid lumest välja. Aegajalt sadanud vihmast tekkis lumele jäine koorik. Kõrvalteed ja kõndimise rajad olid jääkorraga kaetud ning libedad. Õhukese lume all külmus kuu teise poole külmemate öödega talinisupõllul muld kuni kuue sentimeetri sügavuseni.
Jõululaupäev oli valge maaga ja väga tuuline. Maksimaalne tuule kiirus ulatus 16 m/s. Kuna lumi oli tihenenud ja jäine, koorikuga kaetud, siis tuul lund maast kätte ei saanud ning tuisku ei tekkinud. Jõulu esimeseks pühaks jäi tuult vähemaks ja aegajalt tuli päikegi pilvede vahelt välja. Õhtuks läks aga taevas pilve ja hilisõhtul hakkas sadama vihma. Jõulu teise püha hommikuks oli juba laiguti maa must. 26. detsembri ööpäevaseks sademete summaks kogunes 8 mm. Kohati tekkisid veeloigud põldudele ja pargimurudele, lund jäi päeva jooksul korrast vähemaks. Veekogud tõusid üle kallaste.
Kuu viimased päevad olid musta maaga ja sompus ilmadega. Aegajalt sadas vihma. Jäätunud kiht kadus kõikjal mullast 27. kuupäevaks. Öised null kraadile lähedased temperatuurid põhjustasid libedust teedel, esines nn musta jääd. Vana aasta viimasel päeval hakkas uuesti külmetama. Külmaks läks juba öösel ja hommikul oli hall maas, muld pealt külmunud.
Kolme sentimeetri sügavusel mullas (s.o taliteraviljade võrsumissõlme sügavusel) kõikus temperatuur detsembrikuu jooksul -0,2 kraadist kuni 0,6 kraadini.
Kuu sajusummaks kogunes Jõgeval detsembris 80 mm, mis ületab viimase 95 aasta keskmist 33 mm võrra, moodustades tavapärasest 171 protsenti.
Möödunud aasta vihmaseim kuu oli oktoober
2017. aasta oli Jõgeval viimase 95 aasta keskmisest 1,1 kraadi võrra soojem. Kõige suurem olid temperatuuri kõrvalekalle aasta alguse ja lõpu kuudel – jaanuaris +3,0, veebruaris +3,6, märtsis +4,1, novembris +1,8 ja detsembris +3,9 kraadi. Lisaks eelpool nimetatutele olid tavapärasest soojemad veel aasta jooksul august ja september. Ülejäänud kuud olid keskmisest 0,5 kuni 1,9 kraadi võrra külmemad, kusjuures kõige jahedamad võrreldes tavalisega olid juuni ja juuli – kõrvalekalded vastavalt -1,1 ja -1,9 kraadi.
Sademeid kogunes 2017. aastal Jõgeval 699 mm, mis ületab vaatlusaastate (1922.-2016) keskmist 39 mm võrra. Kõige vähem tuli vihma mais (8 mm) ja kõige rohkem oktoobris (107 mm). Kuu sademete summa moodustas keskmisest jaanuaris 80, veebruaris 99, märtsis 119, aprillis 144, mais 6, juunis 113, juulis 72, augustis 93, septembris 132, oktoobris 163, novembris 84 ja detsembris 171 protsenti.
Päikesepaistet kogunes aasta jooksul 1584 tundi, mis moodustab keskmisest 93 protsenti. Keskmisest päikesepaistelisem olid mai, tavapärasele lähedase päikesepaiste kestusega veebruar ja kõik ülejäänud kuud päikesevaesemad.
LAINE KEPPART
