Kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval (1,4 °C) ületas viimase 90 aasta keskmist enam kui viie kraadi võrra. Veelgi soojem on olnud detsember ainult 2006. aastal. Temperatuurirežiim püsis keskmisest kõrgemana kogu kuu vältel. Minimaalne õhutemperatuur langes alla nulli ainult 15 päeval, kusjuures kogu kuu kõige madalamaks õhutemperatuuriks mõõdeti ainult ‑3,4 °C (22. detsembril).
Kõige soojem oli ilm 26. ja 27. detsembril, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi üheksa kraadini. Suure soojusega kaasnes tormine ilm. Tuule kiirus ulatus iiliti 20…24 meetrini sekundis, mis murdis oksi, tekitas tormimurdu metsades ja põhjustas elektrikatkestusi. Kõige sagedamini võis näha tormi poolt maha heidetud kuuski, millel on pinnalähedane juurekava ja vastuvõtlik võra tuulele.
Rohkesti vihma, mitte lund
Vihma sadas detsembris rohkesti. Väga sajune oli ilm 2.-5., 10.-11., 15., 18.-20. detsembril. Kogu kuu sajusummaks kogunes Jõgeval 118 mm, mis ületas 1922-2010. aastate keskmist jõulukuu summat 72 mm võrra ja on senise vaatlusrea kõige suurem summa.
Senine kuu sademete rekord (110 mm) pärines 1949. aastast. Maakonnas tuli vihma esialgsetel andmetel 81…136 mm. Vähem sadas Peipsi ääres ja rohkem maakonna lääneosas.
Sooja ilma tõttu on lund olnud napilt. Esimene lumikate moodustus tänavu sügisel alles 6. detsembril, mis on tavapärasest ligikaudu kuu aega hiljem. Esimene mõne sentimeetri paksune lumikate püsis maas nädal aega.
Kuu teisel poolel sadas korduvalt lund ja tekkis õhuke lumikate, kuid seegi püsis lühikest aega. Ka jõululaupäeval ja jõulu esimesel pühal oli maa valge. Maksimaalseks lume paksuseks mõõdeti siis 5 cm.
Taliorased rohetasid
Aastavahetusel kattis samuti maad õhuke lumekord ja pühademeeleolu lisasid kohati härmas puud. Siinjuures võiks meenutada, et eelmisel aastal tõusis aastavahetuseks lume paksus juba poole meetrini ja keskmisena moodustub detsembri keskpaiku juba püsiv lumikate.
Muld oli detsembrikuu jooksul tänavu valdavalt sula. Enam kui ühe sentimeetri sügavust mulla külmumist registreeriti künnipõllul kümnel hommikul.
Kuu viimasel nädalal püüdsid maastikul pilku rohetavad taliviljaorased. Kuigi sadas palju, ei olnud seisvat vett Jõgeva ümbruse põldudel näha.
Ka jaanuar on olnud napi lumega
Milline on olnud jaanuari ilm Jõgeva 1922-2011. aastate andmetel? Jaanuari äärmustemperatuurideks on mõõdetud õhus -43,5 °C (1940. aastal) ja 9,6 °C (2007. aastal), kuu keskmine õhutemperatuur -6,5 °C.
Valdavalt on aasta esimesel kuul lumi püsivalt maas olnud, kuid on esinenud ka väga vähese lumega aastaid. 1973. aastal kattis jaanuaris lumi maad ainult 12 päeval. Väga rohkesti oli lund 2010. aastal, kui lume paksus püsis näärikuul enam kui poolemeetrisena ja tõusis üksikutel päevadel üle 60 cm.
Kokkuvõte möödunud aasta ilmast Jõgeval
Aasta keskmine õhutemperatuur (6,4 °C) oli viimase 90 aasta keskmisest 1,7 kraadi võrra kõrgem. Veelgi soojem on olnud aasta kolmel korral — 2008., 2000. ja 1989. aastal. 12 kuust osutus lõppenud 2011. aastal keskmisest külmemaks ainult veebruar. Aasta äärmustemperatuurideks registreeriti -33,0 °C (18. veebruaril) ja 31,5 °C (22. juulil). Taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 °C) oli keskmisest 26 päeva ja öökülmavaba periood õhus 37 päeva võrra pikem. Efektiivset (üle 5 °C) soojust kogunes Jõgeval 2011. aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi järgi 1829 °C ja aktiivseid (üle 10 °C) soojust 2439 °C. Antud summad on kogu senise vaatlusrea kõige suuremad summad.
Aasta sademete summaks kogunes 594 mm, mis on enam kui 60 mm võrra vähem viimase 90 aasta keskmisest. Keskmisest sajusemad olid jaanuar, oktoober ja detsember. Ülejäänud kuud olid kõik normist kuivemad.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
