Põltsamaa toitlustusettevõte Carl Schmidti maja osales möödunud nädalal Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni korraldatud aktsioonis “Tilliga ja tillita”, millega juhiti tähelepanu märkimisväärsetele erinevustele meeste ja naiste palkades.
Võrdse palga päeval 21. aprillil pakuti söögikohtades tilliga ja tillita lõhesaiu või muid sööke kahe erineva hinnaga. “Tilliga lõhesaiad, mis olid müügil ka meie restoanis, maksid 29,9 protsenti rohkem kui samasugused saiad ilma tillita. Meie eesmärk polnud kliente selle maitserohelisega saiu ostma kutsuda, vaid sõnamängu ja huumori abil viidata sellele, et Eestis on samaväärse töö eest meeste ja naiste palkade vahel lõhe kuni 29 protsenti,” ütles Carl Schmidti maja perenaine Ülle Saksniit.
“Eestis on Eurostati andmete alusel naiste-meeste palgalõhe suurim Euroopa Liidus ja see pigem kasvab kui kahaneb. Madalaim on palgalõhe Sloveenias- 3,2 Lätis 14,4 Leedus 13,3 Soomes 18,7 ja Rootsis 15,2 protsenti,” lisas ta.
“Tegin teavitustööd, sest pean naiste ja meeste ebavõrdset palka oluliseks probleemiks, mis avaldub eriti maapiirkondades. Naised ei saa jätta oma lapsi toitmata ja lähevad tööle väiksema tasu eest. Eriti keeruline on üksi lapsi kasvatavate emade olukord. Nad saavad palgakonkurentsis pügada ja peavad sageli leidma raha ka lapsehoidjale, et üldse tööl käia. Palgalõhe vähendab ka naiste kohustust ja motiivi ennast arendada ja olla oma valdkonnas tasemel,” ütles Saksniit.
Tema sõnul korraldati restorani külastajate seas küsitlus, milles vastajad tõid välja naiste ja meeste palgalõhest tingitud probleemi erinevaid tahke ja tagajärgi.
“Ma ei võitle isiklikus plaanis. Mu osalus firmas on 50 protsenti ning pereettevõttes oleme koos kaasaga järginud võrdsust. Mul on asjad paigas ja nii saan olla kaasaaitajaks kaasinimeste sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel,” ütles Saksniit.
JAAN LUKAS
