Avatseremoonia algas kell 14. Vaatamata külmale ilmale ja lumehangedele oli rahvast kogunenud lähedalt ja kaugelt. Sõnavõtuga esinesid kultuuriministri asetäitja Paul Uusman, kirjandusteadlane Aarne Vinkel, kirjanik Aadu Hint ja Torma kooli õpetaja Ants Viigi, kes ütles: ?Innustagu see mälestussammas kõiki, eriti aga tormalasi elama ja töötama nii ennastsalgavalt, nagu tegi seda C. R. Jakobson.?
Mälestussamba juurde astusid kaks eakat meest ? 89-aastane Samuel Raud ja 75-aastane Karl Õunapuu. Samuel Raud oli mälestussamba idee algataja. Sel päeval sai tema unistus teoks, kolme kuu pärast võis ta rahulikult manalateele minna.
Torma puhkpilliorkester Alfred Õunapuu juhatusel esitas palad ?Kalev ja Linda?, ?Sind surmani?, ?Õrn ööbik ja ?Mu isamaa armas?.
Pärast mälestussamba avamist jätkus Torma rahvamajas pidulik koosolek, tähistati C. R. Jakobsoni 75. surma-aastapäeva. Põhjaliku ülevaate Jakobsoni elust ja tegevusest andis õpetaja-pensionär Karl Õunapuu, tema lõpusõnad olid: ?Jakobson on surnud, kuid Jakobsoni vaim elab, olgu tema mälestus eriti meile, tormalastele, kallis!?
Järgnes Torma puhkpilliorkestri kontsert, millega tähistati ühtlasi orkestri 109. aastapäeva. Orkestris oli tollal 36 liiget, neljast auliikmest oli tollal elus vaid Samuel Raud.
17. märtsist 1957. a omistati Torma 7-kl koolile C. R. Jakobsoni nimi, sel puhul oli kooli õnnitlema tulnud haridusosakonna juhataja Endel Lehtoja.
Mõeldi ammu
C. R. Jakobsoni mälestuse jäädvustamisele mõeldi juba 1896. aastal, kui koguneti Tormaküla Kalle talu rehetuppa tähistama Jakobsoni 55. sünniaastapäeva. Päevakohaste kõnedega esinesid Samuel Sommer ja Samuel Raud. Lauldi isamaalisi laule: ?Kui kallist kodust läksin?, ?Minge üles mägedele?, ?Isamaa, õitse sa? ja teisi laule. Rehealune oli rahvast täis, selline sünniaastapäeva tähistamine oli Tormas esmakordne.
Torma Põllumeeste Seltsi lõikuspeol 11. novembril 1936. a, mis peeti Torma-Nukal seltsile kuuluvas hoones, tegi seltsi auliige Samuel Raud ettepaneku püstitada C. R. Jakobsonile mälestussammas. Mõte leidis üksmeelset toetust. 6. detsembril 1936. aastal kutsuti kokku kõikide seltside esindajad ja valiti mälestussamba püstitamise komitee.
2. märtsil 1938 pöördus Torma kooli juhataja, komitee kirjatoimetaja Richard Koppel samba asjus kunstniku ja kujuri Roman Haavamägi poole.
Juunis 1940 koostati Torma komitee ja Roman Haavamägi vaheline leping mälestussamba valmistamiseks 1600 krooni eest. Torma poolt on alla kirjutanud komitee esimees Samuel Raud ja sekretär August Sakk.
Tormalastel oli plaan püstitada mälestussammas C. R. Jakobsoni 100. sünniaastapäevaks.
Roman Haavamägi valmistas kipsist rinnakuju, mille ta 19. septembril 1940. a. ETK Kopli töökotta saatis. Sealt teatati 20. septembril kirjalikult, et valamine läheb maksma 380-400 krooni.
12. juunil 1941 saadetud kirjas teatati, et valu läheb maksma 950 rubla. 17. juunil 1941 teatas ENSV Kunstnike Kooperatiiv, et töötasuks on normi kohaselt 2200 rubla! 30. detsembril 1942 teatas ETK valukoda pronksist rinnakuju arve hinnaks 350 marka, edasi andmed puuduvad.
Skulptor Roman Haavamägi tellis pronksist rinnakuju alusplatvormid ja postamendi August Kajaka kiviraiumistööstusest ?Viru-Graniit? Rakveres. 16. juunil 1940 teatas August Kajak Roman Haavamägile, et kiviraie valmistatakse sama aasta 15. augustiks hinnaga 400 krooni. 16. juunil 1941 teatas A. Kajak R. Haavamägile, et kiviosa hinnaks on nüüd 1000 rubla. 1943. a. mais teatas A. Kajak, et on saanud lõppsummana kätte 337 marka ja 50 penni, monumendi kivist osad on hoiul tööstuses, kusjuures võimaliku sõjalise purustuse eest tema vastutust ei kanna.
Ei unustatud ka pärast sõda
Möödusid rasked sõja-aastad, sõjajärgne periood, küüditamised. Võib arvata, et Jakobsoni samba püstitamisele ei julenud keegi mõelda, sest aeg ei olnud selleks küps.
1956. aastal alustas Karl Õunapuu korrastustöödega Adam ja C. R. Jakobsoni elukohas. Ta kaasas sellele tööle vanema venna Jakob Õunapuu, vennapoja Toivo Õunapuu ja Juhan Illendi. Puhastasime paiga kividest ja võsast, saagisime maha vana poolkuivanud saare. Sobiva mälestuskivi leidmiseks käis K. Õunapuu läbi kõik ümbruskonna põllud ja heinamaad, lõpuks leidis mõisa heinamaalt väga omapärase faktuuriga kivi, mille kohaletoomiseks palus ta abi Torma masina-traktorijaamalt. Kahe suure linttraktori jõul veeti kivi paigale. Torma metskonnast saadud tammed istutas ta ümber platsi.
Mäletan, kuidas hallipäine lell Karl Õunapuu, kel aastaid üle 70, suvekuudel 1955-1957 oma kodunt Pääsküla jõe äärest Torma maile rändas, jalgratas rongi pagasis, siis Jõgeva jaamas maha tuli ja mööda ajaloolisi paiku sõitis, neid uurides ja fotografeerides. Ta käis ka korduvalt Samuel Raua pool ja küllap peeti nõu, kuidas C. R. Jakobsoni mälestussammas paika saaks. Karl Õunapuu sõitis Haapsallu Roman Haavamäe poole; selgus, et mälestussammas on valmis. Siis käis ta kultuuriministeeriumis olukorraga tutvumas.
Tolleaegne õpetaja Liidia Sokolova mäletab, et mälestussamba tõi kohale kolhoosi autojuht Evald Pärn.
Vello Kalm meenutas, kuidas nad 1956. aastal oma klassi poistega sambaaluse vundamendi auku kaevasid ja kividega täitsid.
Asukoht Torma kooli ees teisel pool teed on mõeldavaist parim. Teine variant oli püstitada sammas otse koolimaja ette ja veel oli kaalutud asukohta Torma kiriku lähedal ning Torma Põllumeeste Seltsile kuulunud hoone lähedal Nukal.
C. R. Jakobsoni 125. sünniaastapäevaks ehitasid tormalased Rahuoru parki laululava, kus 24. juulil 1966 suur rahvapidu peeti. Adam ja Carl Robert Jakobsoni elukohta tähistaval kivil avati mälestustahvel. Praegu on aga Rahuoru laululava lagunemisohus.
Tänavu 19. märtsil möödus 125 aastat C. R. Jakobsoni surmast. 17. märtsil süütasid Liidia Sokolova, Meida Blanken, Helga Viigi, Alfred Õunapuu, Arnold Õunapuu, Palamuse muuseumi töötaja Tiina Kivits ja Toivo Õunapuu ausamba juures küünlad, et tähistada poole sajandi möödumist samba avamisest.
TOIVO ÕUNAPUU
Samuel Raud sündis 5. aprillil 1868. a Tormas. Võttis osa Vabadussõjast. Ta oli Torma Põllumeeste Seltsi esimees ja Torma puhkpilliorkestri auliige. Alates 1929. aastast oli taluomanik. Talus olid olemas rehepeksumasin, traktor, tuuleturbiin, jahuveski, sindlimasin ja saeraam.
Samuel Raud oli suur C. R. Jakobsoni austaja. Maa, kuhu Jakobsoni mälestussammas püstitada kavatseti, ostis ta isiklikult talunik Evald Pärnalt, makstes selle eest 250 krooni.
Samuel Raud suri 26. juunil 1957. aastal ja on maetud Torma kalmistule.
Karl Õunapuu sündis 21. detsembril 1882. aastal Lullikatku külas. Ta oli õpetaja, koduloolane, matkaraamatute koostaja, C. R. Jakobsoni eluloo uurija. Lõpetas Torma kihelkonnakooli, kuid isa surma tõttu ei olnud tal võimalik linna kooli minna, vaid õppis kodus ja tegi Tartu poeglaste gümnaasiumis eksameid. Sooritas Riia postiringkonna eksamikomisjoni ees kiitusega prantsuse ja saksa keele eksami, Peterburi õpperingkonna eksamikomisjonis sooritas saksa keele õpetaja eksamid. Töötas õpetajana Minskis, Peterburis, Rakveres, Tallinna II reaalkoolis, Novgorod-Severskis. Tallinnas olid tema õpilasteks kunstnik Voldemar Eller ja helilooja Gustav Ernesaks. Karl Õunapuu suri 24. veebruaril 1975 ja on maetud Torma kalmistule.
Kunstnik ja kujur Roman Espenberg, alates 1937. a Roman Haavamägi sündis 15. veebruaril 1891. a Tallinnas. 1914 asus õppima kunsttööstuskoolis, kus õppis N. Triigi käe all kuni 1917. Alates 1923. aastast alustas tööd skulptorina. Tema loodud olid Haapsallu püstitatud mälestusmärgid C. A. Hunniusele, R. Tobiasele, E. Ennole, B. Laipmanile, J. Laidonerile; Vabadussõjas langenute mälestusmärk Lääne-Nigulas jpt.
Roman Haavamägi suri 3. jaanuaril 1964 ja on maetud Haapsalu Metsakalmistule.
1981. a avati kunstniku viimases elupaigas Haapsalus Koidula tänaval tema majamuuseum.
