Missugune mulje jäi Teile suvisest ringsõidust Eestimaal?
“Arvan, et Eestimaa on arenenud üllatavalt hästi. Hea meel on näha haritud viljapõlde, mis tõestavad, et maainimesed näevad põllumajandustootmisel taas perspektiivi. Küllap vajab põllumajandus aga veel pikka aega riigipoolset tähelepanu ja toetust. Positiivselt mõjub kindlasti ka kaunite eramute ehitamine maapiirkondadesse.”
Kas näete seoseid tänase ja tolle Eesti vahel, mille valitsusjuht te olite?
“Julgen väita, et pingutused, mida me siis tegime, pole jäänud üksnes minevikku, vaid need on teatavaks nurgakiviks tänasele päevale ja loodetavasti ka tulevikule.”
Eesti on alates 2004. aastast Euroopa Liidu liige. Kuidas suhtute sellesse?
“Alternatiivi sellele polegi. Euroopa Liitu kuulumine mõjub Eestimaa käekäigule vaieldamatult soodsalt.”
Ma usun, et Teie kui elukogenud mees ei taha öelda, et Eesti majanduselu muredest päris vaba on.
“Kaugeltki mitte. Üheks tõsisemaks valuküsimuseks pean tohutut võlguelamist. Paljud on muretsenud endale kinnis- ja muud vara laenurahaga. Kui krediit maha arvestada, jääb kinnisvara väärtusest järele nullilähedane arv. Siin peaks pidurid peale panema, et võlgadesse sattunud inimesed ei jääks ilma oma majadest, korteritest ja muudestki hüvedest.”
Mida arvate tänastest sideoludest: olite ju mõned aastakümned tagasi ka sideminister?
“Kahju, et praeguste postiolude tõttu on alla surutud klassikaline kirjavahetus, mis on ka üheks harituse peegeldajaks. Mobiiltelefonid on mõistagi elu edasi viivaks faktoriks ja nende kasutamine muudab asjaajamise operatiivsemaks. Noorte liigne lobisemine mobiiltelefonidega paneb aga vahel muigama.”
Oma möödunud aastal ilmunud mälestusteraamatus tänate oma peaministriks oleku aastate paremate koostööpartnerite hulgas ka tollast Jõgeva maavanemat Priit Saksingut. Kohtusite Saksinguga ka tänavu suvel Jõgevamaal. Millest vestlesite?
“Priit Saksing on erialalt metsamees, seetõttu vestlesimegi põhiliselt metsamajanduse olukorrast, mis kahjuks üsnagi probleemiderohke. Metsast tahetakse kõvasti raha saada, kuid unustatakse, et metsale tuleb ka midagi vastu anda. Paraku leidub meie metsades rohkesti hooldamata kraave, teid ja sihte, kehval järjel on sanitaarraied. Metsamajandust korraldades peaks mõtlema, et kvaliteetset metsa jätkuks ka tulevastele põlvedele, seega on tarvis metsamajanduse arukamat korraldamist.”
Rääkige oma tööst Euroülikooli õppejõuna.
“Olen Euroülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna ärijuhtimise eriala emeriitprofessor ja tegelen ennekõike bakalaureuse- ja magistritööde koostamise juhendamisega. See töö ja suhtlemine noortega pakub mulle tõsist rahuldust. Euroülikoolis õppimine on tasuline, kuid võimaldab saada väga hea hariduse ja olla konkurentsivõimeline tööjõuturul.”
Olete 75-aastane, kuid välimuse järgi pakuks Teile aastaid hulga vähem. Kuidas ennast vormis hoiate?
“Tervisega pole mul tõesti tõsiseid probleeme olnud. Jõudumööda harrastan jalgrattasõitu, ujumist, matkamist. Palju tunde kulub suvekodu korrashoidmisele ja energiat annab suhtlemine lapselastega. Vaimu aitab erksana hoida ka publitsistlik tegevus.”
Kas soovitaksite ka teistel omaaegsetel riigimeestel mälestusi kirjutada?
“See oleks väga teretulnud, kuid mõjutada ja sundida kedagi ei saa. Selliseid asju otsustab igaüks ise.”
JAAN LUKAS
