Jõgeva-Põltsamaa maantee äärde on tekkinud suunaviit, mis juhatab tulevase pelletitehase territooriumile. Silt on hetkel küll veel ajutine, kuid kõneleb siiski sellest, et tegevus tehase rajamisel on hoogu sisse saamas.
Vägarisse, endiste põllumajandustootmise hoonete asemele, on kerkimas torrefitseeritud biosöepelleteid tootma hakkav tehas. Seda rajab OÜ Baltania. Ettevõte tõdeb oma eesmärkidest kõneledes, et töötleb biomassi, mis on pärit säästlikult majandatud metsadest ja toodab kestlikest allikatest pärit biomassist biosöe tooteid. Toormeks on puukoor, raiejäägid, küttepuud, kõrvalsaadused ja puidumass või -hake. Ettevõte soovib tagada võimalikult keskkonnasäästlikku tootmist. Biosöepelletid on alternatiiviks tahketele fossiilsetele kütustele.
Euroopa Liit otsustas 2014. aastal toetada eestlaste torrefitseerimisprojekti (torrefitseerimine ehk sisuliselt puidu röstimine – toim) 25 miljoni euroga. 2016. aastal olid tehase ehitusplaanid niikaugel, et käidi oma plaane kohalikule elanikkonnale tutvustamas. Suurt vastuseisu tehase tulekule ei olnud ja nii jäid vallaelanikud uute hoonete kerkimist ootama.
Vahepeal on aga omanikeringis toimunud muutused. Kuna investeering on väga suur ning toetuse saamiseks tuli esmalt tehas käivitada, sattusid eestlased selle jaoks raha leidmisega hätta. Ettevõte Baltania sai puuduoleva raha Hollandi investeerimisfirmalt. See kõik võttis aga aega ja nii pole asjad nii kiirelt liikunud nagu esmalt planeeriti.
Põltsamaa valla majandusosakonna juhataja Mark Liivamäe sõnul oli esialgne plaan käivitada tehas selle aasta lõpul, kuid hetkel on tulevase tehase territooriumil valminud vaid vajalikud platsid ja ettevõtet territooriumi ümbritsevad vallid. Millal planeeritud hoonete ehitamisega päriselt pihta hakatakse, seda Liivamägi öelda ei osanud.
„Viivitused on tekkinud osaliselt ka keskkonnalubadega seoses,“ nentis Liivamägi. „Ettevõttele oli tehase ehitamiseks keskkonnaluba küll juba väljastatud, kuid nad taotlesid uut, kuna soovisid Vägarisse planeeritava tootmise veelgi keskkonnasäästlikumaks muuta.“
Biopelletitehas, mis koosneb mitmest erinevast hoonest ning tehnoloogilisest osast alates toormaterjali laoplatsist kuni kontori ja tehase hooneteni, peaks pakkuma tööd ligi 30 inimesele.
MERIKE KASK
